Ei ole ilmselt vastikumat haigust kui nohu, eriti kui ta tuleb koos kurguvalu või köhaga. Eriti vastik on ta seetõttu, et pole justkui õige haiguski, noh, võrreldes päris tõsiste terviseprobleemidega, aga no jummel, kus võib olla tüütu!
Kõigepealt, enne kui nöha (nohu-köha-kurguvalu) olemuse juurde minna, teeme selgeks ühe asja. Nimelt – umbes kord aastas nöha põdeda on täiesti okei. See on isegi nii okei, et sellega ei pea miskit ette võtma, välja arvatud mõned vabad päevad, rohke magamine ja taimeteede tarbimine, toa tuulutamine ja kerge jalutuskäik (kui vähegi tervis kannatab). Punkt. Kõik see küüslauk-ninna-eukalüpt-kõrva-taha-sibul-jalatalla-alla-heeringas rinnale – see kõik on tore ja sellega võib tegeleda muidugi vähehaaval ka, aga kui me räägime klassikalisest nn külmetushaigusest ehk viirushaigusest, siis – las tema olla.
Kui ma Adik Levini esimest raamatut kokku panin, siis ütles dr Levin midagi taolist, et milleks selline rabelemine, kui lapsel on kerge nohu või köha. Las see olla – see treenib immuunsust. Ja nii ongi. Viirushaigus saab ka täiskasvanu tõenäolisemalt kätte, kui oled väsinud, ületöötanud, stressi, oled söönud mittesobivaid asju, joonud liigselt alkoholi vms – ühesõnaga – see on üks organismi näpuviibutus, et stopp – aeg palun maha võtta. Sama kehtib ka laste puhul – ehk on laps lihtsalt üleväsinud või stressis.
Külmetushaigusteks nimetatakse viiruslikke ülemiste hingamisteede haiguseid sageli seetõttu, et neid on lihtne saada külmetudes. Ja jällegi – mitte külmas pole häda, vaid selles, et külma saanuna langeb meie organismi vastupanuvõime ja viirused, bakterid ja muud tegelased, kes on meie ümber, saavad lihtsalt kergemini võimule.
Huvitav on see, et ükskõik kui palju ka arstid ei räägi, et nn Coldrexid ei aita viirust seljatada, usutakse ikka selle võluvõimesse. Kui ma olin perearstikeskuses praktikal, oli seal sageli juttu sellest, et lõpeks võivad just need nn külmetushaiguste ravimid olla kahjulikud, sest matkivad ja katavad kinni tegelikud sümptomid ja inimene survestab end kokku võtma ja tööle minema, kuigi tegelikult organism karjub näiteks puhkuse järele.
Ehk siis – punkt üks – las see nöha olla!
Edasi läheb asi muidugi natuke keerulisemaks. Kui nöha tabab õige tihti, tuleb sellega midagi peale hakata. Kui nöha tuleb, aga ära ei lähe, peab midagi ette võtma. Kui pidevalt on kurgus ja ninas tatt või on alailma köha, siis seda ei tasu ignoreerida. Enamasti – kui nüüd mõned väga ekstreemselt haruldased juhtumid kõrvale jätta – on tegu siiski sellega, et organismis on liigselt külma ja liigselt lima ning – seedekuumus on maas, mis tähendab, et ka bakteriaalne tasakaal on häiritud.
Rakendades lihtsat talupojaloogikat – lima ja külma vastu on vaja sooja. Seega on näidustatud kõik see, mis soojendab – soojad jalavannid (sinepiga!), igasuguste Vietnami salvide, tiigripalsamite jm varvaste vahele määrimine on kindlasti näidustatud, soojad kompressid põskkoobastele, moksa, ingveri tee, head kohalikud taimeteed – pärnaõis, mustsõstra-vaarikasesegu, raudrohi, kummel, jne jne, kõik toetab tervenemist.
Seega – punkt 2 – nn külmetushaigus tuleb välja kuumutada!
NB! Kui haigus on aga juba kõrge palavikuga, mandlid on mädased, tatt roheline, siis kuum ei ole enam hea mõte, siis on parem juua jahedat, keedetud vett näiteks piparmündiga või jahutatud piparmünditeed, rohelist teed, jahutatud saialilleteed. Palavikust aga juba mõnes uues postituses.
Edasi – kõht korda. Vana Eesti arst dr Rosendorff pakkus, et kui tunned, et viirus kallal, tee klaubrisoolaga väike kuur (kes ei tea, tegemist on kerge, meilgi apteekides müüdava lahtistiga). Suure tõenäosusega on midagi sinu kõhus bakteritega korrast ära, kui oled juba haigeks jäänud. Kes nii ekstreemset lähenemist ei soovi, siis teadmiseks – isegi kui lahtisteid kasutada ei taha, on oma kõhubakterite eest hoole kandmine ülimalt oluline. Toit peab olema soe, aga palju süüa ei tohiks; igasugused piimatooted võiks kõrvale jätta, parimad on lihtsad püreesupid vürtsidega.
Öeldakse, et u 80% bakteritest asub meie seedetraktis. Neid on täiskasvanud inimestel lausa paar kilo. Ja no kujutage ette, kui see paar kilo nüüd tasakaalust välja läheb – selge see, et tuleb kohutav nöha! Ühesõnaga – kui kõht korras pole, siis ei saa ka tugevat immuunsust tahta.
Kui see kõik aga ei aita, võib võtta kõrvale piimhappebaktereid (need pole sama mis piim, eksole). Ma olen katsetanud Biolatte Originali ja nii nagu nad lubavad – et seal on eluskoloonia, mulle tundub, et need tõesti töötavad, nii mitmegi põletiku(alge) puhul, mitte vaid nöha korral.
NB! Kõik toidulisandid on siiski ajutised, ja samamoodi nagu ravimid, annavad tõuke väljastpoolt. Kui jätkame stressirikast, vähese magamise ja halva söömiskultuuriga elu, ei ole kasu või koormatäiest lisanditest. Kõik vajaliku peab organism suutma kätte saada toidust – aga see on juba üks teine teema.
Punkt kolm seega ütleb – kõht korda!
Hea profülaktika ninaneelu ehk ülemiste hingamisteede hädade puhul on erinevad hingamisharjutused (näiteks 9 puhastavat hingamist) ja ninakann. Ninakannuga saab edukalt juba algavat nohu leevendada, seda ei tasu siiski kasutada, kui nina on nn täiesti kinni ja kusagilt enam midagi läbi ei käi.
Ninakannu kasutamine käib nii, et tehakse hästi nõrk soolalahus (vaid mõni gramm klaasi kohta), pea pööratakse ühele küljele (mitte taha!), ja kallatakse ettevaatlikult vedelik sisse ühest ninasõõrmest ja oodatakse, et see teisest välja tuleb, siis kallutatakse pea teisele poole ja kallatakse soolavesi sisse teisest ninasõõrmest. Pärast tuleb ninakann sooja veega läbi pesta, eriti, kui kasutajaid on rohkem kui üks.
NB! Kui vesi läheb kurku või tekib ebameeldiv aisting on a) soolalahus liiga kange b) pea ei ole olnud küljele kallutatud. Õieti teostades on protseduur täiesti mugav.
Punkt neli ütleb seega – hoolitse nina-neelu hügieeni eest.
Veel mõned olulised detailid:
- Kui nöha tabab sageli, ei ole süüdi mitte meid ümbritsevad viirused, vaid meie enda nõrk immuunsus. Viirused on meie ümber koguaeg, aga mitte alati ja mitte kõik ei jää ju haigeks. Alusta kõhubakterite tervisest!
- Kui lapsed jäävad lasteaeda/kooli minnes kiirelt haigeks, tuleb hoopis otsida sügavamat põhjust, näiteks, ega kooli/aeda minek lapsele liigset stressi põhjusta või ehk on sealsetes ruumides midagi, mis on lapsele ebasobiv vms. Haigused ei ole jumala karistus, vaid haigeks jäämisele peab eelnema mingi põhjus.
- Kõikjal meie sees, meie ümber, meie asjade peal on lõputult palju erinevaid mikroorganisme, ka patoloogilisi. Enamasti aga ei jää me nende pärast haigeks ja veelgi enam – rääkides mikroorganismidest meie sees, siis kõik neist pole sugugi halvad. Vastupidi – meie sees on tohutul hulgal mikroorganisme, mis tegelikult hoiavad meid elus ja tervena. Seega on meie asi olla hea karjane oma “kasvandusele”, vaadata, et kõigil jätkuks toitu ja tuju oleks hea. Omakorda tänavad meie “kasvandikud” sellega, et hoiavad meie tervise korras. Ehk siis – veelkord seedimine korda, seedetuli korda!
- Kui köha on kinnine, on kasulik võimalikult palju juua, et röga vedeldada ja kõik, mis tahab kopsudest välja tulla, peab ka välja köhitud saama – muul moel see ju välja ei saa! Köhimine käib muidu nii, et võib ennast natuke kööku tõmmata või allapoole kummardada, aitab ka kui keegi tühja peopesaga õrnalt koputab keskseljast üles poole, aidates rögal väljuda. Ka köhimine on midagi sellist, mida peab õppima.
- Kui köha on kuiv, siis aitab kõige paremini islandi sambliku tee. Ma pole näinud midagi tõhusamat, mis köha lahti teeks.
- Tati väljanuuskamine käib nii, et tuleb üks ninasõõre kinni pigistada, siis tekib vajalik rõhk, et teiselt poolt saab vajalik välja tulla.
