Neerupealiste väsimus – kaasaja diagnoosimata epideemia

Kõrge stressitasemega seotud adrenaalne väsimus on tänapäeval omandanud epideemia mõõtmed. Meditsiiniliselt diagnoositakse küll neerupealiste (adrenaalset) puudulikkust, kuid mitte neerupealiste väsimust. Ja kuna seda meditsiiniliselt ei diagnoosita, kuna selle vastu ei ole ei ravimit ega operatsiooni, siis jääb see konditsioon reeglina tähelepanuta, kirjutab Liis Orav lehel Remedyway.ee.

Neerupealised on näärmed, mis hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Kui stressitase püsib aga tükk aega kõrgena ja stressihormoone toodetakse ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised väsivad ega suuda enam piisava tõhususega töötada. Kuna stressihormoon kortisool on ka põletikuvastase toimega, siis toob madal kortisoolitase kaasa ka kõrgema põletikuvalmiduse kehas ning ühes sellega ka lihas- ja liigesevalud (halvemal juhul lausa fibromüalgia).

Samas ei ole need sugugi ainukesed sümptomid, mis väsinud neerupealistele viitavad. Nii näiteks kaasneb adrenaalse väsimusega veel ka suurenenud isu soolaste toitude järele, krooniline väsimus (isegi peale pikka uneaega), sagedane öine ärkamine, pikka aega kestnud seedevaevused, puhitised ja reflukstõbi. Samuti võib Teil olla probleeme neerupealiste funktsiooniga kui kogete pealelõunast suurt energialangust, kui igapäevaselt tundub, et kõik pisiasjad kasvavad kõrgelt üle pea või viirushaigustest taastumine võtab ebanormaalselt kaua aega. Adrenaalset väsimust adresseerimata ei ole võimalik leevendada autoimmuunsete tõbedega kaasnevaid vaevusi, eriti oluline on taastada adrenaalnäärmete töövõimekus autoimmuunse kilpnäärme üle-ja alatalitluse puhul (Hashimoto ja Gravesi tõbi).

Kuna neerupealised hoolitsevad muuhulgas ka meie vererõhu optimeerimise eest keha asendi vahetamisel (puhverdavad nn. gravitatsiooniga kaasnevat stressi), siis saab vererõhu muutuste põhjal teha teatud järeldusi ka neerupealiste tervise kohta.

Pakun välja lihtsa vererõhu testi, mis võib anda vihje neerupealiste väsimusest:

  • Mõõtke lamades oma vererõhku. Rahuolekus peaks see olema 120/80.
  • Tõuske püsti ja mõõtke rõhku uuesti. Normaalselt peaks süstoolne näit ehk vererõhu esimene number 6 kuni 10 ühiku võrra kõrgemaks minema. Kui süstoolne näit läheb püsti tõustes hoopis madalamaks või viskub enanormaalselt kõrgeks, viitab see neerupealiste kurnatusele.

Lisaks veel, et tugeva adrenaalse kurnatuse puhul on aktiivne sport vastunäidustatud ja tegeleda tuleks vaid leebe ning vähest koormust nõudva liikumisega (jalutamine, jooga, suplemine jms.)

Keha tasakaalustamise võimsaimaks ja lihtsaimaks mooduseks on puhas toit ja stressitaseme teadlik madaldamine. Samas on olemas ka hulgaliselt erinevaid looduslikke vahendeid ja taimseid preparaate neerupealiste toetamiseks.

Autor: Liis Orav, tuntud integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja ning raamatu Toitumisnõustaja Liis Orav: toitumissoovitused läbipõlemissündroomi leevendamiseks

Kas keha isetervenemise võimele on teaduslikku tõestust?

Toidud, mis meie keha- ja ajukeemiaga manipuleerivad

Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?

Seotud