Oleme täna jõudnud olukorda, kus tehislik elektromagnetkiirgus saadab meid igal sammul. Seda tekitavad mobiiliantennid, mobiiltelefonid, wifi, elektroonilised kellad, beebimonitorid ning isegi nii igapäevased ja süütuna näivad kodumasinad ja seadmed, sealhulgas külmik, veekeetja ning koguni juukseföön. Teadusuuringud, mida on praeguseks kogunenud juba tuhandeid, väidavad aga juba enam kui 40 aastat, et selline tehiskiirgus on elusorganismidele kahjulik. Sellest nutimaailma nähtamatust ja vähem selgemini tajutavast pahupoolest aga eriti ei räägita ning paljud ei tule selle pealegi, et nad ise ja nende lähedased viibivad pea pidevas ohtlikus kiirgusväljas või et nii mõnelgi nende justkui fantoomhaigusel on tegelikult reaalne põhjus: elektromagnetväljad.
Inimene kui elektromagnetiline olendSageli kuuleme tehiskiirguse kahjulikust mõjust rääkides vastuargumenti, et ka Maa ja Päike ju emiteerivad kiirgust, kuid siin on oluline vahet teha, et viimaste puhul on tegemist loodusliku ja meile loomuliku kiirgusega, tehisliku kiirguse puhul aga meile ohtliku ning võõra laenguga, mida meie organism ei tunne ja millega ta ei oska ega suuda toime tulla. Inimene on elektromagnetiline olend, meie kehas on pidev elektrivool, kõik rakud ja aatomid loovad elektromagnetvälja, kõik rakud suhtlevad omavahel elektromagnetiliste sagedustega, igal organil on oma spetsiifiline bio-elektromagnetväli. Lühidalt öeldes – meie keha töötab bioelektril, mitte midagi ei toimu kehas ilma elektromagnetilise laenguta.
