Nädala Alkeemik: ANTI KREEM

Reiki meister ja laevaehitaja Anti Kreem räägib terveks olemisest ja reikist, viikingitest, päkapikkudest ja alkeemiast.

Millega Sa igapäevaselt tegeled?

Olen enda jaoks leidnud sobiva tasakaalu, kolm päeva nädalas teen  IT-tööd tarkvara konsultandina firmas ALSO EESTI AS, ülejäänud aja sisse mahuvad reiki ja muud enesearendamise meetodid,  viikingilaevade ehitamine ja muud huvitavad tegevused. Mõned aastad tagasi sai loodud ka eraldi MTÜ Eesti Reiki Kool, mille eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele inimestele võimalust ise teha midagi enda jaoks, tegeleda oma teadlikkusega ja oma terviklikuks- ja terveksolemisega. Eestis on juba pikemat aega levinud erinevad enesearendusmeetodid – shamaanitöö, jooga, Silva meetod, Tensegrity jne. Alles viimase kümne aasta jooksul on reiki saanud Eestis laialdasemalt tuntumaks. Ise olen reikiga tegelenud viimased 8 aastat, seda teistele õpetanud siis juba 7 aastat.Reiki  on lihtsalt üks hea ja lihtne, samas väga tõhus ja toimiv meetod. Olen õppinud ja kasutanud erinevaid tehnikaid, alates siis Tolteekide Tensegrity praktikatest, mis Carlos Castaneda raamatutes on kirjas. Seda olen teinud teadlikult, enda teadvuse, vaimu ja keha äratamiseks. Olen ka šamaanitööd, Matrix-it, tai massaaži ja teisigi erinevaid enese ja maailma avastamise meetodeid ning tehnkaid uurinud ja katsetanud. Olen tegelenud ka erinevate võitluskunstidega, nii lääne kui ida poolt tulnutega.

See kõik on aidanud mul mõista ja teadvustada, niiöelda enda jaoks pilti kokku panna nii endast kui maailmast enda ümber. Reiki puhul on hea just see, et tegemist on väga lihtsa meetodiga, mida on lihtne õppida, igapäevaselt kasutada ja ka edasi anda. Tavaliselt inimesed ei taha hästi uskuda, et üks asi nii lihtne on. Keerulised asjad tunduvad kuidagi usaldusväärsemad ja tugevad. Tegelikult tõhusad asjad ongi lihtsad. Samas muidugi ei saa öelda, et mida lihtsam, seda tõhusam, päris nii see ka ei ole.

Reiki kohta arvatakse tihti, et tegemist on ühe massaažiliigiga. Kas reiki on massaaž?

Jah. Mingis mõttes see ongi ju massaaž – energiamassaaž. Ta on võrreldav massaažiga, kuna teda tehakse massaažilaua peal, hubases ruumis, mõnusa muusika saatel, inimene naudib seda ja on lõdvestunud olekus. Tuleb enamvähem sama välja. Vahe ongi ainult see, et üks massaaž on suunatud otseselt füüsilisele kehale ja teine  on suunatud energiakehale. Inimese energiamustrile ja informatsioonile, mis seal sees on.


Kas reikist saab abi igasugustele hädadele või on midagi, millele ei saa? Kuidas tervendamine toimub?

Reiki on algselt mõeldud olema enesearenduse ja vaimse arengu meetod. Igasuguse vaimse töö – jooga, šamaanitöö, reiki jne puhul kaasneb paratamatult ka tajude avardumine, iseenda ja siis ka maailma parem mõistmine ning selle läbi ka võime teisi aidata. Reikis me anname inimesele kala asemel õnge. Õpetame inimese ise ennast aitama, nii mentaalsel kui füüsilisel tasandil. Oma reiki kursustel ja praktikapäevadel me õpetamegi, et kõigepealt tuleb iseennast aidata. Alles läbi selle, kui ma olen ise terve, energiat täis ja iseendaga tasakaalus, leidnud üles harmoonia ja armastuse enda seest, alles siis saab ka teistele midagi anda.

Reiki ei tervenda otseselt inimese füüsilist keha, ta tervendab ja harmoniseerib inimese energiaid, energeetilist olemust, sealhulgas ka mõttemustreid, lisab elujõudu. Kõik algab tegelikult ju mõtlemisest ehk peast. Piltlikult öeldes – kala mädaneb peast, inimene ka. Inimesi saab õnneks aidata teistmoodi mõtlema õppida, teadlikult oma mõttemustreid muutma õppida. Tegelikult ei tee ju keegi otseselt kedagi terveks, inimene tervendab ennast ise. Kui ta ei oska või ei suuda, siis võib talle selleks tuge pakkuda aga kui ta ise tegelikult terveneda või terve olla ei taha, siis ei saagi terveks, siis ei saa ka keegi teine aidata.

Reiki on mitmes mõttes väga sarnane vanade muinas-eesti tervendamise meetodite ja tehnikatega. „Reiki“ on küll nüüd selle tehnika jaapanikeelne nimi aga tegelikult on seda vanal ajal nimetatud ka lihtsalt kätega tervendamiseks, käte pealepanemiseks, haiguse ärapuhumiseks ja ka tarenukule hinge sissepuhumiseks. Pannakse käed peale ja lastakse heal energial ja elujõul voolata teise inimese või ka mõne asja, olukorra sisse.  Tervendamiseks kasutatakse universumi eluenergiat, mitte oma isiklikku elujõudu. Siin on puhas kontseptsiooni vahe, küsimus on selles, et oma isiklikku elujõudu ära andes ollakse pärast tühjad ning tuleb ennast taas laadida, sest muidu on oht haigeks jääda. Pigem tasub lasta sellel energial, mis on nagunii meie ümber olemas – niiöelda universumi eluenergial, endast läbi voolata, seejuures saame ise harmoonilisemaks ja tervemaks ja saab ka see, kellele või millele me seda vahendame.

Kas selleks, et reiki mõjuks, peab sellesse uskuma?

Reiki mõjub nii ehk naa, küsimus on selles, palju inimene vastu võtab ja kui tundlik ta on, et seda energiat tajuda. Reiki harmoniseerib, muudab kõike, mida ta puudutab, selle poole, milliseks see on mõeldud algselt olema. Minu arvates inimene on algselt mõeldud olema rõõmus, elutahteline, energiat täis, õnnelik, loominguline, mänguline, loov, positiivselt oma elu elav ja oma õppetunde õppiv, endast teadvel olev. Sest kui ma endastki teadvel ei ole, kuidas ma saan ümbritsevast teadvel olla, kui ma ennastki ei mõista, kuidas ma saan teisi mõista? Kõik käib läbi enda. Reiki reegel nr 1 on – ise kõigepealt. Endale kõigepealt reikit, ise kõigepealt ennast korda, igas mõttes ja siis võib vaadata, kas ma saan ja tahan ümbritsevaid aidata. Ei pea aitama. Mitte midagi ei pea. Aga võib kui on selline tahtmine ja tunne, et see on hea ja õige.


Korraldate Reiki Kooliga ka Tervendamise Päevi. Mida põnevat te seal teete ja kes sinna osalema oodatud on?

Selline nimi – Tervendamise Päev, on meelega pandud, et oleks natuke intrigeeriv. Asja sisu on tegelikult ju terveks olemises, mitte niivõrd selles, et keegi väljastpoolt tuleb ja muudkui aitab ja  tervendab. Inimene peaks eeskätt ise ennast tervendama. Siis räägimegi tervenemisest ja terveks olemisest inimestele, ka nendele, kes ei ole kokku puutunud erinevate vaimsete tehnikatega ja tervendamise meetoditega. Terve päev on erinevad loengud, seminarid ja praktikad. Inimesed saavad ise proovida omal nahal, kuidas toimub reiki seanss, kuidas neile sobivad erinevad massaažid jne. Kaasame palju erinevaid huvitavaid valdkondi ja inimesed saavad neid kõiki kohapeal proovida. Neid praktilisi Tervendamise Päevi on praeguseks toimunud juba kolm korda.  Aastas korraldame neid kaks korda ja ka sellel kevadel, aprillis, teeme jälle selle aasta esimese Tervendamise Päeva. Neid päevi teeme Arigato spordiklubis, sest see koht sobib reikiga ja terveksolemisega hästi kokku.

Reiki baseerub  erinevatel jaapani meetoditel ja tehnikatel, millest ta siis kokku pandud on. Tervendamine on lihtsalt üks reiki praktikatest ja väljunditest, see kaasneb automaatselt enesest teadlikuks saamise ja endaga töö tegemisega. Aga energiate tajumisest ja nägemisest niipalju, et Mikao Usui , kes reiki süsteemi kokku pani, ütles kunagi välja, et reiki on tegelikult selgeltnägemise treening. Selgeltnägemine siis küll mitte ennustamise mõttes. Pigem endast teadvele saamises osas ja võime osas näha asju nii, nagu nad tegelikult on – energeetilisel  ja informatsiooni tasandil.  Võime näha „kardina taha“, selle kardina, mida me igapäevaseks reaalsuseks nimetame.

Milliseid enesearendamise või tervendamise tehnikaid Sa veel valdad ja kasutad?

Ma kasutangi tegelikult mitte ainult reikit, vaid muid asju ka, tunde järgi ja kuidas vaja on. Vahel tundub mõni šamaanivõte hea. See on nagu tööriistakohver, kuhu ma olen kogunud minu jaoks sobivad tööriistad, millest peamine komplekt on reiki komplekt oma vahenditega. Seal kõrval on aga ka muid, mida ma olen proovinud ja mis minu jaoks tõhusalt töötavad. Kuigi, mida aeg edasi, seda enam saan aru, et tegelikult nad kõik teevad ju sama asja.  Mis ma ikka kogu aeg neid nö tööriistu juurde kogun sama asja ära tegemiseks, kui mul on vajalikud asjad või oskused juba olemas. Ma ei näe mingit põhjust oma hästi töötavaid tööriistu välja vahetada. Kui ikka tööriist – tehnika või meetod töötab ja on hea, siis kasutan edasi.  Mis ei tähenda muidugi seda, et kui ilmub mingi uus ja tõeliselt tõhusam tööriist, et seda ei võiks kasutusse võtta. Pealegi peab endal huvitav ka olema.

Kas selline maagiline tervendamine nagu reiki ja muud praktikad seda teevad, on sama, mis võlumine või nõidumine?

Vanasti pimedal keskajal või valgel keskajal, kuidas keegi seda kutsub, nimetati seda kõike, millest aru ei saadud, nõiduseks ja nõiad saadeti tuleriidale. Nõidus on ju tegelikult inimesi saatnud koguaeg, nõiduseks nimetakse lihtsalt seda, mida inimesed ei mõista. Nõia jaoks ei ole see nõidus, nõia jaoks on see lihtne ja töötav praktika. Ta teab, et kui ta teeb seda, siis juhtub see ja kui ta teeb toda, siis juhtub too. Kogemus ja praktika. Seda anti vanasti põlvest põlve edasi ja tihtipeale oli selliste „salateadmiste“ edasiandmine keelatud isegi surmaähvardusel. Oli keelatud saladusi asjasse mittepühendatutele avaldada. Tänapäeval tuleb järjest rohkem neid saladusi avalikuks ja järjest rohkem inimesi saab teadlikuks. Informatsioon liigub kiiresti ja peaaegu piirideta. Inimeste teadlikkus kasvab hästi kiiresti ja see ongi seesama ülemineku protsess järgmisse tasandisse. Me elame igatahes huvitavatel aegade. See on nagu vana Hiina needus – et sa sünniksid segastel aegadel. Segased ajad on ju kogu aeg olnud. Kogu aeg on huvitav olnud. Oleneb muidugi jälle, kuidas võtta. Alati on neid, kelle jaoks on klaas pool tühi aga õnneks ka palju neid, kelle jaoks on klaas alati pool täis. Aga selle juures on oluline teadvustada, kuidas ma ise neid asju näen, kuidas ma ise tahan võtta seda. Sellest ju kõik algabki. Võtmesõna on jällegi teadlikkus, iseendast teadvel olemine. Ilma selleta ei saagi ennast ja oma arusaamist arendada.

Kuidas Sa jõudsid selleni, et hakkasid viikingilaevu ehitama?

Kui nüüd algusest peale rääkida, siis ma olen eluaeg ju IT-mees olnud. Ja IT-mees on tore olla, see maailm on hästi huvitav, ka omamoodi maagiline aga vahel tuleb selline tunne peale, et midagi on ju ikkagi veel. Ning vahel on oma käega midagi hästi hea teha. See viikingi asi sai alguse täiesti juhuslikult, võiks öelda, see tuli minu juurde ise, nagu reiki ja paljud muudki asjad mu elus. Mulle tuli 2005 aasta suvel ootamatu pakkumine ühineda  Euroopa noorte projektiga Euro-Viking, mis oli viikingilaevade ehitamise ja nendega sõitmisega seotud. Alguses läksime Saksamaale Wismari sadamasse ja sealt siis sõitsime kaks nädalat kahe Saksamaal tehtud viikingilaevaga Poola, Elblagi, mööda Läänemere rannikut. Ja oli tore, hakkas meeldima. Samas, kui hästi järgi mõelda, siis juhuseid ju tegelikult polegi, kõik, mis toimub meiega, on mingil põhjusel meie ellu tulnud ja millekski vajalik.

Mis Sind kogu selle viikingilaevade ja viikingiteema juures kõige rohkem köitis?

Asi ei olnudki niipalju neis laevades vaid selles, milliseid võimalusi nad pakuvad  meeskonnatöö treeninguteks ja erinevateks kogemusteks. Kui sa ikka oled ühes paadis, siis seda paati liiga palju kõigutades juhtub kõigiga, kes on samas paadis, sama – kõik kas kukuvad üle ääre või paat läheb vett täis ja põhja. Samas, kui on raske olukord, näiteks laine läheb suureks ja on vaja aerud kätte võtta, siis kõik aerutavad. Aega vaielda ei ole, käsuliin peab olema selge  ja igaüks peab täitma täpselt oma kokkulepitud rolli. Purjelaeval, sellisel algelisel nagu viikingilaev on, on üsna vähe vaja, et nö valede liigutustega ta lihtsalt ümber ajada. Ja mitu miili kaldast, mere peal ümber minna, ei tahaks. See kõik kehtib ju ka igasuguses meeskonnatöös samamoodi.

Kusjuures see laev veel läheb põhja kogu täiega, sest tal on purjega sõitmiseks üldjuhul ballast peal. Purjega sõitmiseks pannakse viikingilaeva põhja kivid, 12 m pikkuse laeva puhul on see ballast umbes 600 kilo kive.  Ballast on siis selleks vajalik, et laev istuks sügavamal vees kui tal piisavalt kaupa või sõitjaid peal ei ole. Kui laev on liiga kerge ja liiga veepinnal, siis ta ei seila hästi purjega, pole nii hästi juhitav ning võib lihtsamini ümber minna. Viikingilaevadel oli erinevaid tüüpe, vastavalt selle järgi, milleks neid kasutati. Üldisema liigituse järgi olid sõjalaevad, kaubalaevad ja ka universaallaevad, millega veeti nii kaupa kui käidi sõjas.

Ballastikivid laaditi sihtsadamas enne kauba pealevõtmist maha või siis müüdi sinna sadamasse, et järgmine mees, kes tahtis tühjalt tagasi sõita, sai osta need kivid omale laevale ballastiks. Selline kivivahetus käis. Sellepärast võib veel praegugi leida erinevates muistsetes sadamakohtades väga erinevate maailmajagude kive.
See võimalus, mida need viikingilaevad sellel Läänemere viikingiretkel pakkusid, see oli selline baasplatvorm , mille peal ühiseid tegevusi luua. Erinevaid  viikingitegevusi – vibulaskmine, kirvevise, lõkke ääres telgis elamine jne.  Siis tuligi see mõte, Eestis on ju ka oma viikingid olnud, kes olid omal ajal Läänemerel väga tuntud ja kardetud sõdalased ja meresõitjad.

Eestist on leitud kahe vana viikingilaeva säilmed. Need leiti Saaremaalt, Salme küla koolimaja kõrvalt. See on Eesti mõistes suur leid, tegelikult on see isegi terve maailma mõistes suur leid, hästi omanäoline. Palju neist laevadest muidugi järgi jäänud ei olnud. Soomest, Rootsist, Taanist ja Norrast on ka leitud mõne viikingilaeva säilmed. On leitud nii matusteks kasutatud laevu kui ka merepõhjast muda seest uppunud või ründajate vastu lahe kaitseks uputatud laevu.

Sa elasid kaks aastat Islandil. Mis Sa seal tegid?

Aastal 2006 läksin Islandile. Eestis polnud veel toona valmidust viikingilaeva ehitamiseks. Islandi kohalikud viikingiklubi liikmed, kellega tutvusin euro-Vikingi retkel, olid aga plaaninud, et ehitavad laeva. Sain selles projektis osaleda. Kaks aastat elasin Islandil, valmistasime laevaprojekti ette.  Ehitamiseks vajalik materjal tuli Eestist, sest Islandil puid ju ei kasva. Seal on isegi selline nali, et kui metsas ära eksid, siis tõuse püsti. Sealne mets on selline vöökõrgune põhjala kase võsa või pigem põõsastik. Hästi huvitav oli seal. Ehitasime siis laeva valmis kahekesi koos kohaliku viikingientusiastiga ja nõu saime ühelt kohalikult paadimeistrilt, kes oli ka juba üle 90a vana ja kes veel mäletas, kuidas Islandil puulaevu ja -paate tehti. Me ju ise ei olnud enne paatigi ehitanud, muidugi on ju õpikuid ja teoreetilised teadmised olid meil olemas aga praktilist kogemust ei olnud. Seega küsisime nõu ja hakkasime tegema. Tegelikult ei olnudki hullu midagi, huvi ja õppimise küsimus. Tehes õpibki kõige paremini.

Kuidas Islandil lood trollide ja päkapikkudega on? Sealses folklooris on nad omal kohal aga kas Sina ka mõnega kohtusid?

Islandil on sellised oma nõiad või vanad nägijad, kes tegelevad päkapikkude ja trollidega. Suured legendid on nende kohta ja omad kivid ja kaljud, mille sees nad elavad. Mina isiklikult trolle ei näinud, nad pidavat ainult öösiti väljas käima.

Aga päkapikkudega olen jännanud küll. Siis oli selline lahe juhus, et puurisime suure kaljurahnu  sisse auke,  et paigaldada ümbrust tutvustavaid infotahvleid. Selleks, et seda infotahvli raami kivi külge kinnitada, pidi neli auku kivi sisse puurima hästi suure ja võimsa kivipuuriga, mis on professionaalide tööriist ja põhimõtteliselt eluaegse garantiiga, selline tõsine tükk. Selle kivi kohta teadsid kohalikud aga rääkida, et seal sees elavad päkapikud. Nuta või naera. Mis ma sain, esimesest august natuke puuritud, kui puur lihtsalt läks pehmeks nagu plastiliin. Väänas pooleks ennast.  Kohalikud, kelle käest me seda puuri laenasime, ütlesid, et see pole võimalik ja sellist asja ei saa olla. Andsid meile siis teise puur, see läks ka katki. Me ei saanudki enne puuritud, kui pidime tegema väikese rituaali ja päkapikud välja meelitama kivi seest, naabruses asuva teise suure rahnu sisse. Selleks oli vaja küpsised. Peale seda said kõik augud puuritud. Mine siis nüüd võta kinni. Silmaga otseselt ju neid ei näinud, mingi taju võib-olla oli, et keegi seal sebib aga mis nad täpselt on, ei tea. Mõned näevad neid väikeste mehikestena ja mõned energiakogumitena, erinevat värvi helendavate kerakestena hõljumas, erineva suuruse, värvi ja võnkesagedusega. Islandil on juhtumeid, kus isegi tee ehitamine jäetakse seisma ja tehakse tee ringi ümber mingi suure kalju, sest seal sees elab keegi.

On lugusid, kus räägitakse, et kui sellist kaljut hakati lõhkuma, siis hakkasid kõigepealt masinad lagunema, siis inimesed viga saama, kuni keegi sai lõpuks lausa surma. Peale seda jäetud see kalju rahule ja tehtud tee ümber kalju. Tuttav olukord ju ka Eesti muistenditest?

Islandil on hästi puhas loodus, seal on kohti, kus mäed „hingavad“ ja neid kohti on palju. Igas sellises kohas on omamoodi energia, mida on võimalik lausa füüsiliselt tunda ja mida saab kasutada enda tervendamiseks ja laadimiseks.

Kui palju  viikingilaevu Sa Eestis oled juba jõudnud valmis ehitada?

Siis sai sealt Eestisse tuldud ja asjad hakkasid nii minema, et mulle käidi välja idee- teeme Käsmu meremuuseumi juurde viikingilaeva. See oli siis minu ehitatud laevadest Eestis esimene, laeva nimeks sai Aimar. Järgmised viikingipaadid tulid tegemisele Nõval – Thule ja Neive.  Viikingitel pole traditsiooni, et laeval peab naise nimi olema, pigem olid neil võimsad või ähvardavad nimed. Käsmu Aimar ja Nõva kaksikud viikingipaadid sõidavad ilusti merd ja oleme teinud Eesti viikingitele (Eestis on mitmed muinas-ja viikingite võitlusklubid) seal treening- ja purjelaagrit. Õppisime seal koos viikingipurjega purjetama. Viikingilaevadel-paatidel oli teistsugune puri kui tänapäevastel jahtidel. Toona kasutati raapurje ja sellega seilamine, eriti vastutuult ehk tihttuules, on midagi muud kui tänapäevaste alustega. Seal, kus ma praegu järgmist laeva ehitan, Kiruveres, Paunküla veehoidla juures, on ka muinasküla ja seal tehakse igal suvel traditsiooniliselt muinaslaagrit. See uus laev tuleb suurem kui senised Eestis ehitatud viikingilaevad. Suve algul läheb vette. Olen varasemad laevad ehitanud Norra laevade järgi aga nüüd Kivuvere laev tuleb Rootsi viikingilaeva leiu järgi.


On Sul ka plaan minna suuremale laevaretkele viikingilaevadega?

2013. aastal võiks Eesti viikingilaevastiku kokku võtta ja teha sellise ühise retke. Kasvõi sõita näiteks Saaremaale või Hiiumaale. Veel on tulevikus plaan võtta kampa ka Skandinaavia viikingid ja varjaagid Venemaalt ning minna Konstantinoopoli peale. Tagasi viikingiaega, tegema uuesti läbi viikingiretke mööda toonaseid sõja- ja kaubateid. See saab kestma ilmselt kevade keskelt sügise keskele ning praegune plaan on minna läbi euroopa. See projekt on alles ettevalmistamisjärgus aga kindlasti kuuleb sellest varsti veel.

Mida Sinu jaoks tähistab kõik see viikingitega seonduv?

Viikingielu annab mitmekülgse ellujäämise- ja käsitööoskuse ning  teadmise ja kogemuse, kuidas riideid tehakse ja mismoodi olid valmistatud tolleaegsed  toidunõud, ehted ja relvad. Kõik on hästi naturaalne, enamasti tehtud leidude järgi. See on hea, kui vahel viskad selga linase särgi ja püksid, tõmbad peale villase umbkuue. Teed lõket ja sõidad viikingipaadiga. See on hea vaheldus. Muinasmaailma taaskehastamine ja minemine esiisade olemisse sisse. Saada aimu, mis tunne on ja kuidas siis oli elada.

Nii ma olen mõelnud ka, et miks ma neid viikingilaevu ehitan praegu – ma teen seda nii enda kui ka teiste rõõmuks. Annan oma panuse ja saan luua platvormi, alust, mille peale annab, kas siis minuga koos või minuta, igasuguseid tegevusi edasi arendada. Et oleks, kus teha ja mida teha, süvendada looduses olemise huvi ja lihtsalt üksteisega teisel tasandil suhtlemist.

Mida Sina arvad aastast 2012? Kas toimub mingi energeetiline üleminek teise tasandisse?

Mina usun, et see liikumine on ammu alanud, protsess on juba käimas. Ei ole küll sellist tunnet, et midagi hirmus murrangulist juhtuks nüüd järsku. Küll on siin ka juba järgmisi aastaarve välja hõigatud, näiteks aasta 2027, siis peaks olema järgmine tõsisem murrang kõrgenenud teadvuse poole. Ma neid kanaldajaid väga tõsiselt ei võta, selles mõttes olen pragmaatik, et juhindun enamasti ikka sellest infost, mis ma ise tajun ja saan. Neid eriarvamusi ja vandenõuteooriaid on ju nii palju, et kui kõiki neid uskuma jääda, siis lõpuks ei tea enam üldse, mida  või keda uskuda. Eks nad sellega ka mingimääral manipuleerivad, et inimesi segadusse ajada. Enamus igasugu vandenõuteooriatest on ju meelega tekitatud. Aga no see on ka juba omaette vandenõuteooria, kuidas vandenõuteooriaid tekitatakse.

Milline on Sinu kokkupuude alkeemiaga? Kas tarkade kivi on olemas?

Olen alkeemiaga kokku puutunud erinevaid seadmeid tehes, elektroonikat ja moodsaid tehnoloogilisi vahendeid kaasates.  Alkeemikute Püha Graal oli tarkade kivi ehk ormus ehk orme. See on siis orbitaalselt ümber paigutatud elektronidega monoatomaarses seisundis olev kuld. Tarkade kivi ei ole kivi, see on pulber. Seda saab segada veega ja siis see on elu eliksiir, mis toimib inimesi noorendavana, tervendavana ning on kõiki haigusi võitev substants. Nagu reikigi, ainult, et füüsilises vormis nähtav. Tal on ka omadus leviteerida ja võnkesagedust tõsta kõvasti. Ormust saab teha kullast. Selleks on erinevad protsessid. Kuid ka maa hingab tarkade kivi, seda saab koguda mullast või veest. Mõned allikad on tervendava väega, sest seal on ormust sees. Seda saab sealt veest ka kontsentreerida kas siis elueliksiiriks või pulbriks – tarkade kiviks.

Ormust on uuritud ka teaduslikult . Ta leviteerib ja paneb leviteerima ka kõik selle, mida ta puudutab. Selleks, et ta leviteeriks ehk gravitatsiooni eiraks, on vaja teda teatud temperatuurini kuumutada. Ta haihtub otseses päiksevalguses heleda sähvatusega. Tal on ka omadus teatud temperatuuril kaduda ehk minna teise dimensiooni. Sellega oli tehtud katse, kus pandi kuhjake ormust ahju, kuumutati teatud temperatuurini ja mingil hetkel ta lihtsalt haihtus. Algul mõeldi, et ehk ta lihtsalt põles ära. Kuid kui temperatuur alanes, siis ilmus ta jälle nähtavale. Täpselt ei saadudki aru, mis toimus, kas ta muutus nähtamatuks või läks ta mingisse kõrvaldimensiooni. Seda selgitamaks, mis toimus, kui ta ära kadus,  aeti ormuse kuhjake nö laiali aga uuesti nähtavale ilmudes oli ta samasuguses kuhjas nagu algul. Seega ta ei muutu nähtamatuks, vaid „käib ilmselt kuskil ära“. Ta annab ka inimesele võime kasutada teisi dimensioone. Seda meetodi tunti juba vanas Egiptuses. Vaaraod kasutasid seda suhtlemiseks kõrgemate olendite, jumalatega ja teiste dimensioonidega. Toimus see nii, et neile pandi leiva sisse ormust. Need olid püramiidikujulised pätsikesed, templites on näha ka joonised, kuidas vaaraodele viiakse püramiidikujulisi leivapätsikesi peo peal. Seda leiba häälestati, ta sai valguse häälestuse, et ta tööle hakkaks.  Siis ta söödi sisse ja saadi kontakt jumalatega, selle tarbimisega kaasnesid igasugused „üli“võimed, saavutati väga pikk eluiga jne.

Kas Sa ise oled ka ormust kasutada proovinud?

Ise olen ka kokku puutunud ormusega ja  teinud sellest elueliksiiri ehk siis lahustanud ormust vees. See oli küll teistmoodi kui tavaline vesi. Seal sees tekkisid aegajalt iseeneslikud pöörised. Vesi ise nägi välja selline sinaka, õlija varjundiga,  sellel oli pisut piimjas helk ja ta maitse oli kurgulaes tunda magus. Kas ma sellest nüüd nooremaks ka muutusin, vot ei oskagi öelda. Pole selle valdkonnaga väga intensiivselt jõudnud tegeleda veel, muud prioriteedid praegu olulisemad. Võibolla tuleb kunagi ka see valdkond jälle esimeste prioriteetide sekka, eks siis näeb ja kogeb juba täpsemalt. Polegi olnud pragu eesmärki elada igavesti.

Mis on elu mõte ja eesmärk?

Ma arvan, et elu mõte on elada, elu ise. Teha seda rõõmsalt ja õnnelikult,  endaga tasakaalus olles ja oma sisemises rahus ning teadlikult. See viimane tagab kõik need esimesed. Olen enda jaoks sõnastanud selle nii, et elu eesmärk on  luua oma elust meistriteos, oma elu ajal ja iseenda jaoks. See tähendabki seda, et teen seda päevast päeva, hetkest hetke, siin ja praegu olles, parimal võimalikul moel, milleks ma suuteline olen.  Saan selleks rakendada kõiki meetodeid, tehnikaid ja maailmakirjeldusi, mida ma tean ja oskan ja kasutada neid enda ja oma asjadest arusaamise arendamiseks, mõistmise suurendamiseks enda sees, enda paremaks inimeseks tegemiseks, päevast päeva  ja alati võimalikult teadlikult, teadvel olles.

Mida see tähendab – paremaks inimeseks tegemiseks?

Minu jaoks see tähendab seda, et tunnen ennast hästi, olen leidnud üles õnne, tasakaalu ja harmoonia enda sees ja ma oskan seda alati kutsuda ja kasutada. Ma ei ole vaja seda kusagilt väljast otsida. Aitan ka teisi kui abi küsitakse ja kui saan aidata, kui mul on neile midagi anda, miks ma siis ei võiks. Tihtipeale polegi palju vaja, ei ole vaja asju ja raha, tihti kui sa lihtsalt kuulad inimese ära, on see suur asi tema jaoks. Enda jaoks ka. Vahel kuuleb huvitavaid mõttekäike ja filosoofilisi nägemusi ja saab ka ise sellest mingi uue idee või mõistmise. Mikao Usui sõnastas selle enda jaoks kunagi nii oma Gokkai’s – reiki viies põhimõttes, see tähendas tema jaoks ka reiki olemust:

Salajane meetod kutsumaks õnne,
Imeline ravim kõigile haigustele,
Just täna
ära vihasta,
ära muretse,
ole tänulik,
tee oma tööd hoolsalt,
ole hea kõigi suhtes

Olen sellega igati nõus ja olen kogenud oma elus, kuidas see igapäevaselt hästi töötab. Need ei ole lihtsalt sõnad, seal on palju sügavamad tagamaad ja mõte, tunnetus, teadlikkus ja kogemus.

Anti Kreemi intervjueeris Katrin Oidra

Seotud