Igor Volke on kogunud oma raamatusse „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“ põnevaid lugusid inimeste kokkupuudetest ufodega ning anomaalsete keskkonnanähtustega. Loe kahte põnevat lugu aastast 1960.
Lääne-Virumaa, Luusika EF, 1960
Taluõuel seisid Eda, tema õde Reet ja ema, kui nad korraga nägid suureks üllatuseks kirde-idataevas kiiresti tõusvat ergavat kuud. „See oli apelsinikarva oranž ja kasvas läbimõõdult jõudsasti,“ meenutab tol ajal murdeeas Eda, täna aga asjalik elukogenud virulane. Eda jätkab: „Nüüd liikus see meie suunas idast läände ja sellise hooga, et hetke pärast tekkis ohutunne, kui apelsinikarva lõõmavast kerast oli moodustumas pea poolt taevast kattev suur objekt. Nüüd oli see ohuallikas, mille peale ema hõikas: „Lapsed, lähme majja! Kui, siis põleme koos ära!“ Meie suureks üllatuseks kadus kera majast umbes 50 meetri kaugusel silmapilkselt, nagu oleks lõhkenud, mingit heli ei olnud kuulda.“
See vaatlus toimus Vahevälja talu õuel ilusal sügisesel pealelõunal. Eda jätkab oma meenutusi: „Aastaid peale juhtunut tuli õepoeg jahilt ja nägi naabertalu, Teelahkme talu kohal suurt aeglaselt tiirlevat alumiiniumikarva tagurpidi pööratud taldriku kujulist objekti, mis mõne minuti püsimise järel kõrgust võttis ja ära lendas. Õepoeg arvas, et tegu oli UFO-ga.“
Eda on pärit tugevast kännust. Ta ema elas saja-aastaseks ja suri 2006. 2000. aastal elas ta ema Rakvere linnas Vahtra puiesteel. Ühel ööl nägi ta aknast sisenemas rohelist väiksekasvulist mehikest, kes hakkas teda uurima, liikudes tema ümber ja kohal. Ema ei saanud ennast liigutada enne, kui olend kadus – sama ootamatult kui oli ilmunudki.
Tallinn ja Raplamaa, 1960 ja hiljem
Hella (snd 1948) elab Stroomi ranna ääres. Ta helistas 24.04.2020 ja rääkis oma hiljutisest ja varasematest kogemustest. Nädal tagasi nägi ta õhtutaevas veerand üheksa paiku piklikku tumesinist pilve, millest hakkasid „välja hüppama“ nagu väikesed inglid või ristid, mille keskosas olid helendavad märgid nagu tuled. Nad väljusid pilvest väga väikeste vahedega umbes 30 tükki järjepanu, siis oli väike paus, millele järgnes veel 20. Ja peale väikest viivitust liuglesid alla kaks tükki kõrvuti. Jäi mulje, et nad laskusid Stroomi metsa. Vaatepilt oli väga eriline ja muljetavaldav, kuna mõni päev enne seda oli ta näinud taevas samuti veidrat objekti, mille nägemisel tekkis tal spontaanne mõte tuua taskulamp ja sellega vilgutada. Hetke pärast tekkis tunne, nagu objekt oleks tõmmanud taskulambi valgusest tühjaks. Tänaseni on patareid tühjad. Kõik see jättis vapustava mulje. Hetkel on Hellal tugevad seljavalud, väga madal vererõhk ja kerge peapööritus. Hella rääkis, et selles elukohas on tal varemgi esinenud kummalisi kogemusi. Mitmel korral on ta öösel voodis olles näinud, kuidas õuest tulevad läbi tumedate kardinate tuppa veidrad looklevad jooned, umbes meetripikkused, mis heidavad sinakat valgust sedavõrd, et toas olevad taimed jätavad pimedas toas seinale varje.
Hella rääkis põgusalt ka oma seiklusrikkast elust ja kokkupuutest meditsiiniga. Tal on esinenud ja eemaldatud seitse kasvajat. Aastaid tagasi eemaldati esimene kasvaja jalast, mis oli südamekujuline ja siksakiliste servadega. Nii Tallinna kui Tartu arstid ei saanud kasvajat hiljem eemaldada ja neil oli raske toimunut kommenteerida. Ühte operatsioonidest, mis pidi kestma kaua, aga vältas vaid kolm tundi, kommenteeris operatsiooniarst hiljem varjamatult, et oli äärmiselt üllatunud, sest keegi oleks nagu juhtinud operatsiooni ajal tema kätt.
Märkimisväärne oli Hella lapsepõlvemälestus. Ta elas siis Raplamaal Inglistes ning mäletab tänini selgelt oma tüdrukupõlve kogemust. Nad olid tulnud sõbratariga koos kodu poole, kui märkasid kuuseheki lõpus ehmatusega, nagu kuu kukuks alla. Kuu oli aga hoopis teises taevaservas. Too valge kera tuli kuuskede juurest eemale ja hakkas suure kase juures liikuma tüdrukute poole. Rinnakõrgusel lähenes see kera Hellale 1–2 m kaugusele, mispeale panid mõlemad jooksu ja peitsid end tee läheduses olevasse heinaküüni. Küünilaudade vahelt oli näha, kuidas kera tegi 3–4 tiiru ümber küüni ja seejärel, tõustes kõrgemale, eemaldus Kaiu raba suunas. Mitu aastat hiljem käisid tüdrukud samas kohas ja sõbranna tegi sama puu juures palju pilte. Puu läheduses tehtud pildid olid aga kõik mustad.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Igor Volke raamatust „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“.
