Kas vastab tõele, et mobiiltelefonidest, WiFi-võrkudest ja juhtmeta telefonidest (DECT) tulev kõrgsageduslik elektromagnetkiirgus ajab meid esmalt hulluks ja seejärel tapab tervise?
Mõned nädalad tagasi valmis inglasest dokumentalisti James Russell’i film “RESONANTS – Sageduslikud olendid”, milles autor intervjueerib avameelselt kõnelevaid vägagi mures olevaid teadlasi ja professoreid.
Film juhib tähelepanu sellele, et me oleme kas väga lähedal või isegi juba jõudnud sellele kriitilisele piirile, kust maalt alates ei tohi tehislikke kiirgusallikaid (mobiilimastid, traadita interneti WiFi-võrkusid jne) enam juurde ehitada, sest see viimase 25-aasta jooksul inimeste poolt tekitatud “elektromagneetiline saaste” summa summaarum on ära hävitamas planeedi Maa eluks vajaliku ökokeskkonna. Jah, selle sama keskkonna, mille kujunemine võttis meie koduplaneedil aega miljoneid aastaid, et taimed, loomad ja inimesed siin elada saaksid.
Filmis intervjueeritakse ka rahvusvaheliste järelvalveasutuste töötajaid, kes oma ametijuhendi järgi peaksid justkui olukorral maailmas aktiivselt silma peal hoidma ja vajadusel resoluutselt sekkuma ning ettekirjutusi tegema, kuid nad ei tee midagi sellist. Asja edasi uurides selgub, et tegemist on politiseeritud ametikohtadega, mille tagant paistab välja räpane raha ja igasuguse mõistuse kaotanud rahaahnus.
Dokumentaalfilmi on võimalik tasuta vaadata siit, siit ja siit.
MESILASTELE EI MEELDI MOBIILIKIIRGUS?
Lisaks eelpool mainitud põhjustele, häirib mesilasi ka inimeste loodud elektromagnetkiirgus, täpsemalt just mobiilikiirgus, sest see segab neil Maa magnetväljade järgi orienteerumist. Et küsimuses selgust saada, töötas Dr. Jochen Kuhn ja tema meeskond Koblenz-Landau Ülikoolist kaheksa (8) mesilastaruga, millest 4 sisse paigutati DECT-telefon.
DECT-telefon on kõige tavalisem juhmeta telefon, mis on väga levinud büroodes ja kodudes. Kuna kõige odavamad mudelid maksavad vaid 24 eurot, on seda sorti telefonid ka eestlaste kodudes vägagi populaarsed – rääkimise ajal saab mööda tuba, korterit või maja ringi jalutada.
Inimesed aga ei tea, ja neile ka ei öelda (ilmselt meelega), et telefonilaadija ise on nagu mobiilimast, mis kiirgab päris hästi: 10 mW ehk umbes pool sellest, mida kiirgavad majade katustel olevad mobiilsideantennid.
Kui Sul on selline telefon, siis lõpeta koheselt selle kasutamine ära, sest Sa rikud ära oma tervise ja võtad nii oma perelt kui ka naabritelt eluaastaid vähemaks, sest kõrgsageduslik elektromagnetkiirgus läheb probleemideta betoonseinast läbi. Mõni inimene ütleb selle peale, et temal on see telefon olnud juba mitu aastat ja midagi pole juhtunud. Vastus neile: kõrgsageduslike elektromagnetkiirguste tekitatud kahjustuste peiteaeg on 12 aastat. Kui praegu veel unetust, peavalusid ja südamerütmihäired tunda pole, siis paari aasta pärast juba on.
Olles paigutanud DECT juhtmeta telefonid mesitarudesse, jäi Dr. Jochen Kuhn ja tema meeskond ootele, mis juhtuma hakkab. Tulemused olid jahmatamapanevad. Üks DECT-telefoniga mesilastaru hüljati täielikult, mitte ühtegi mesilast ei tulnud sinna tagasi. Teistesse DECT-telefoniga tarudesse tuli tagasi vaid väikeosa mesilasperest. Nendes neljas, kus DECT-telefon puudus, tähelepanuväärset mesilaspere kadu ei täheldatud. Ja selline telefon on paljudel inimestel voodi kõrval! See kiirgab koguaeg, isegi ooterežiimil.
MELATONIIN
Elektromagnetkiirgus mõjub halvasti ka meie kõige tähtsamale näärmele – käbinääre. See asub inimese kahe ajupoolkera vahel ja on männikäbisarnane. Käbinääret kutsutakse idamaades kolmandaks silmaks. Ta on vaimse energia kanal, mis reguleerib mõttevoolu. Käbinäärme talitlus stimuleerib ka ajuripatsit.
Ajuripatsi eessagar valmistab hormoone, mis ergutavad kilpnäärme, neerupealiste, sugunäärmete, harknäärme ja kõhunäärme talitlust. Viimased omakorda reguleerivad vere kaudu elundite ja kudede ainevahetust.
Käbinääre toodab melatoniini aktiviseeritud keemilise sõnumikandja seratoniini abil. Melatoniin tugevdab keha immuunsüsteemi. Kõrge käbinäärme- sekretsiooniga inimeste tõenäosus vähki haigestuda on väiksem. Mida rõõmsam ja positiivsem on inimene, seda rohkem tema kehas melatoniini on. Suur melatoniinitootlikkus tõstab energia, vastupidavuse ja füüsilise taluvuse taset, ning on otseselt seotud unemudeliga, lastes südamel ja veresoonkonnal keha parajalt reguleerida. Melatoniin on keha võimsaim ja mõjusam antioksüdant, avaldades toimet nii vaimse kui ka füüsilise vananemise vastu.
Kuna elektromagnetkiirguse sagedused on sarnased valguse omale, satub käbinääre tihti segadusse, kas käes on päev või öö. Tuba võib küll kottpime olla, aga kui mingisugune elektromangetlainetus seda nääret segab, siis und ei tulegi ja inimene on loid ja magamata.
Probleemid melatoniiniga on ka elektripostide otsas pesitsevatel kurgedel. Nende tervis on päris kehva.
MIDA HULLEMAKS LÄHEB OLUKORD, SEDA ROHKEM TEGELETAKSE PROBLEEMI EITAMISEGA
16. märtsil 2012. teatas Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus (IARC), et mobiilikiirgust on juba piisavalt uuritud ja edasisi uuringuid pole enam mõtet finantseerida. Naljakas on selle uudise juures aga asjaolu, et täpselt 8 kuud varem (juuli 2011.) tegi just see sama Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus (IARC) avalduse: “Tutvunud erinevate viimaste aastate avalike epidemioloogiliste uuringutega, leidis IARC’i ekspertgrupp Lyonis (Prantsusmaal), et mobiilikiirgus liigitub kategooriasse 2B ehk mobiilikiirguse kantserogeensus inimestele on tõenäoline.”
PUUST ja PUNASEKS: Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus tegi oma ajaloo kõige tähtsama avalduse, milles ta teatas, et mobiilikiirguse kantserogeensus on tõenäoline ja vajab rohkemat uurimist, kuid 8 kuud hiljem lükkas äkitselt oma seisukoha ümber ja võttis vastupidise positsiooni.
Kuid sellega see lugu ei piirdunud. Vähiuuringute Keskus sulges koheselt ka enda alla kuulunud uurimilabori nimega Interphone. Otsustati, et suur osa Interphone’i tööst — nende dokumendid, teooriad, uuringud, avastused ja kõikvõimalikud andmed jäetakse riiulile seisma, neid ei analüüsita enam edasi. Interphone töötas enam kui tosin aastat ja uuringutele kulus 19 miljonit eurot.
16. märtsil avaldati viimane, tööd kokkuvõttev raport, milles on reaalset teksti vaid 4,5 lehekülje jagu (koos sissejuhatuse ja lisadega kokku 13 lk). Raport on sõnastatud väga ettevaatlikult, jutt on ümmargune. Vähiuuringute Keskus, mis ise kuulub Maailma Tervishoiuorganisatsiooni alla, teatas oma koduleheküljel Interphone’i sulgemisest reede (16.03.2012) õhtul peale tööpäeva lõppu ehk vaikselt. Pressiteadet ei tehtud.
Kuna Interphone’i enam ei ole, tegeleb nüüd mobiilikiirguse uuringutega peamiselt Mobile Telecommunications and Health Research (MTHR) nimeline organisatsioon, mille asutajad on mobiiltelefone valmistavad ettevõtted ja mobiiltelefonide võrguoperaatorid. MHTR tellib uuringuid ja avaldab neid. Siiani pole midagi ohtlikku leitud.
Mõnikümmend aastat tagasi (1958) asutasid sarnase organisatsiooni ka tubakafirmad. Kandis see nime Tubakainstituut (Tobacco Institute) ning uuris sigarettide ohutust ja ohtlikkust inimestele. Ulatuslikele uurimistöödele ja suurtel pingutustele vaatamata ei õnnestunud neil tõestada, et sigaretid kuidagimoodi pahad oleksid. Selle bullshit-organisatsiooni pani 1998. aastal kinni USA valitsus.
MOBIILIKIIRGUSE PIIRNORMID ELANIKELE MÄÄRAB ICNIRP
International Commission for Non-Ionizing Radiation Protection ehk ICNIRP on elektroonika- ja mobiilifirmadest pärit “ekspertidest” koosnev komisjon, kes tutvub MTHR’i ja teiste sarnaste organisatsioonide uurimistöödega. Vastavalt siis nendele andmetele ICNIRP kas langetab või tõstab lubatud elektromagnetkiirguse doosi määrasid.
Viimase 15 aasta jooksul pole ICNIRP midagi ohtlikku tuvastanud ja piirmäärad on püsinud muutumatuna. Võibolla on probleem selles, et ICNIRP loeb uurimistöid valikuliselt? Või on asi hoopis selles, et ICNIRP’i komisjonis on ainult insenerid ja mitte ühtegi epidemioloogi, bioloogi ega rakubioloogi? Või on asi selles, et ICNIRP’i komisjoni liikmeks saab ainult kutsega ja kutsutakse ainult õigeid inimesi, sest avalikult sinna kandideerida ei saa.
Mõned riigid on ICNIRP’i suhtes umbusklikud ja päris pimesi selle organisatsiooni nõuandeid ikka ei usu, kuid Eesti on tubli ja eeskujulik riik, kes ei kahtle kunagi milleski. Lisaks armastab Eesti riik oma rahvast palavalt ja seda on igati moodi näha.
Näiteks Eestis on lubatud mobiilikiirguse ülemmääraks pandud 9,200 mW/m² ehk ICNIRP’i maksimaalne soovitus, kuid Kanada valitsuse kehtestatud lubatud ülemmäär on hoopis 3x madalam, ehk 3000 mW/m². Sveitsi oma aga 96x (korda!) madalam kui Eestis, ehk ainult 95 mW/m².
Kus ajalehes see artikkel oligi, milles räägiti, et Sveitsis on kõige targemad ja rikkamad inimesed? Võibolla on asi selles, et seal on kiirgust vähem ja Schumann’i resonantsi rohkem?
Miks Eesti riik oma rahvasse nii vaenulikult suhtub, et teda maksimaalselt kiiritab? Kas tõesti on asi selles, et tegime kunagi Laulvat Revolutsiooni, ja oleme seetõttu valitsejatele ohtlik element? Miks probleemiga ei tegele Tallinna Tehnikaülikooli teadurid? Epidemioloogid? Mida nad passivad? Miks on KaitseOmaTervist.ee ainuke lehekülg, kust inimesed informatsiooni saavad?
WWW.KAITSEOMATERVIST.EE ON NÜÜD 4-AASTANE
KaitseOmaTervist.ee hakkas elektromagnetkiirgustest rääkima ja häirekella lööma juba 2009. aasta alguses. Nende 4 aasta jooksul on maailm paljuski muutunud. Mida oleme me selle aja jooksul näinud? Riigiasutused ja järelvalveasutused on endiselt ükskõiksed. Nutitelefonide populaarsusega on kiirguseid juurde tulnud kordades.
Kaks kuud tagasi kirjutas Postimees: “Diabeeti põdevate inimeste hulk on maailmas rekordtasemel ja hinnanguliselt ei tea 187 miljonit inimest oma diabeedist.” KaitseOmaTervist.ee’le ei tulnud see artikkel üllatusena, sest diabeeti haigestuvad nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Aga kuidas immuunsüsteem nõrgeneb, see peaks vist nüüd juba selge olema.
Igal aastal registreeritakse Eestis 6500 uut vähijuhtu. Vähist põhjustatud surmasid on Eestis igal aastal umbes 3500. Ja kuigi enamasti aetakse need suitsetamise ja alkoholi süüks, ei ole kõik inimesed joodikud ega suitsejad. Keskmine vähkihaigestuja Eestis on normaalne inimene, kes on nüüdseks kiirgustega kokku puutnud juba viimased 25-aastat, neist viimased 5 aastat intensiivsete kiirgustega ehk kõik nutitelefonid, WiFi-võrgud ja DECT-telefonid kokku.
Elektromagnetkiirgus on salakaval tapja, sest teda pole võimalik silmaga näha, kõrvaga kuulda, käega katsuda ega ninaga nuusutada. Tuvastamiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid. Näiteks Vikerraadio on igas toas olemas, kuid et teda tuvastada, on vaja raadio kruttida 104,1 Hz sagedusele.
Üks väga mugav põhjus, miks Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus sai Interphone’i sulgeda on see, et uuringute tegemine on aina raskem ja varsti täiesti võimatu, sest pole enam võimalik leida kontrollgruppide jaoks inimesi. See tähendab seda, et kui varem oli võimalik võrrelda suitsetajate ja mittesuitsetajate tervisenäitajaid, siis tänapäeval on kiirgust juba nii palju, et kõik inimesed on sellest mõjutatud. Isegi juhul, kui Sul pole mobiiltelefoni, on mobiilimastid ikkagi kõikjal Sinu ümber. Sa ei pea WiFi’t kasutama, kuid Sinu ümber teised kasutavad. Sa ei pea omama juhtmeta DECT-telefoni, kuid Sinu naabril on see olemas ja ta hoiab seda täpselt Sinu magamistoa seina vastas laua peal.
Kuula missugust häält teeb mobiilikiirgus (seda on kõikjal):
Kõrvadega me seda müra ei kuule, kuid keha ja organismiga tajume küll. Kes varem, kes hiljem. Kes juba täna, kes mõne aasta pärast.
Allikas: blog.kaitseomatervist.ee
