Sarnaselt unenägudega on seksuaalfantaasiatega kaasnevad ettekujutused lähemat uurimist väärt; neis peitub suur osa meie olemusest ning üheaegselt ilustavad ja paljastavad need meie põhilisi ellusuhtumisviise. Ükskõik kui häbistav nende fantaasiate avaldamine meie jaoks ka ei pruugiks olla, on tegemist potentsiaalsete väravatega sügavale meie olemuse ja kasvatuse uurimisse.
Meie seksuaalfantaasiad väljendavad seda, mille ümber oleme kujundanud suure osa oma elust. Kisu need alasti, eemalda neilt igasugune erootiline tähendus ning näedki nende tööpõhimõtte aluseid ja paljastatud tegevusmalli – ning näed ka ennast, kes otsis esmakordselt pääsemist või vabanemist oma elumuutvast ja sügavast haavast.
Seksuaalfantaasiad võivad olla äärmiselt ahvatlevad, nad haaravad pingutuseta meie tähelepanu sel määral, et me mitte lihtsalt ei mõtle oma fantaasiale, vaid laseme sellel kõhkluseta end hõivata. Kui me sedasi fantaasiale pühendume ja end õhukindlalt sulgeme oma fantaasia erutava väljenduse piiridesse, ei ole meil selle kohta mingit teadlikkust, ei mingit selgitavat perspektiivi; oleme nagu magava inimese nahas, kes ei tea, et ta und näeb, ning kelle kohta võib öelda, et ta näeb ärkvel olemist unes. Endale teadvustamine, mida me tegelikult oma seksuaalfantaasiates teeme, ei tähenda tingimata nende fantaasiate lõppemist, nagu ka magades unenäo teadvustamine unenägu iseenesest ei lõpeta – vaid valgustab seda, andes meile uusi võimalusi lisaks tavapärastele või automaatsetele reaktsioonidele.
Meie seksuaalfantaasiaid iseloomustava kompulsiivsuse määr või tung peegeldab ka selle valu määra, millest püüame mööda hiilida sellistesse fantaasiatesse sukeldumise teel. Mõnede fantaasiate keerukus võib seda küll varjata, aga selline keerukus viitab tavaliselt lihtsalt soovile paljusid asju korrastada ja kontrolli all hoida nii, et meie igatsetud tulemus võiks teoks saada – selline tulemus, mis pole midagi enamat kui lahendus meie varajase elu jaoks, kus paljud asjad olid sassis või ebameeldivalt kontrolli alt väljas.
Tervendamata haavadele ja rahuldamata vajadustele erootilise tähenduse omistamine tähendab ühtlasi oma kannatuste eest põgenemist ja märki nende kannatuste olemasolust. Kui me seda mõistame, oleme astunud õigele teele oma seksuaalsuse tõeliseks vabastamiseks. Kui lõpetame varajases elueas saadud valu laengule erootilise tähenduse omistamise, võimaldab see meil laenguga kohal olla – ning olla kohal ka nende külgedega meist, mis algul seda valu taluma olid sunnitud. Selle asemel et suunata laeng, see kokkutõmbunud või -surutud erutus, seksi nauditavate võimaluste suunas, otsusta parem ise laengule lähemale liikuda – lähemale oma valule ja selle aluseks olevale haavale. Eesmärgiks pole end sellel laengul enam mitte mõjutada lasta – sest tõenäoliselt jääb see laeng alatiseks meiega -, vaid enam mitte lasta sel ennast juhtida.
Vanade haavade lubamine oma südamesse (soovitatavalt oskusliku abi toel) on keeruline ja sügavalt tervendav ettevõtmine, mis muudab meid rohkem terviklikuks, elujõulisemaks ja sisemusega paremini ühenduses olevaks – ning võimelisemaks lähenema seksile juba kohal ja ühenduses olevana, juba ennast hästi tundes, nii et me enam ei kasutaks seksi oma kannatustele leevenduse leidmiseks.
Seks võib ühtlasi väljendada meie kasvatust ja seda varjul hoida. Ja seks võib mingil määral ka väljendada meie tingimusteta olemust ja puhast individuaalsust tõeliselt armastava ja ekstaatiliselt läbinähtava vastasmõju teel. See kõik on meie teha.
Allikas: Robert Augustus Masters “Mina olen mees”, kirjastus Pilgrim
