Millal tundsid viimati, et süda on nii kerge, et lausa keksima võtab? Millal oli viimati su näol muretu naeratus, kuna sind valdas kõikehõlmav teadmine, et hoolimata sellest, mis sinu ümber toimub, saab kõik lõpuks korda? Teisisõnu – millal tundsid ennast tõeliselt õnnelikuna? See on imeline tunne, mis kahjuks valdab meid liialt harva. Laialt on levinud uskumus, et kui saame parema töö, rohkem raha või parema suhte, siis oleme selle tulemusel õnnelikumad. Kuid see võib olla kahjulik eksiarvamus. Õnnelikkuse saladus peitub hoopis mujal, vahendab Telegram.ee.
Selleks, et inimeste õnnelikkust mõõta, kasutavad teadlased ulatuslikke küsimustikke, milles tuhanded vabatahtlikud osalejad vastavad küsimustele selle kohta, kui rahul on nad oma elukvaliteedi, üldise heaolu ja õnnelikkusega. Kuigi selliste küsimustike tulemused ei saa lõplikult määrata, mis tõepoolest teeb inimesi õnnelikuks ja mis ei tee, on siiski aina enam leviv vastavasisuline kirjandus välja toonud mitmed võtmetegurid selleks, et leida kauakestvamat õnne elus.
Kui palju me tegelikult oma õnnelikkust kontrollime?
Paljud püüavad saavutada õnnelikkust, kogudes aina enam asju, mis võiks meile heaolu tuua, püüeldes suurema sissetuleku või stabiilse pereelu poole. Kuid nagu selgub teaduskirjandusest, et pruugi nendest strateegiatest palju abi olla. Võime õnnelik olla on suures osas geneetiline. Mitmed viimasel aastakümnel läbiviidud teadusuuringud näitavad, et hinnaguliselt 30-80% meie õnnelikest hetkedest on määratud geenidega. Samas puudub seni teaduses veel selge konsensus, kui palju keskkond ja meie mõtlemine mõjutab geenide avaldumist. Üks uuring, milles vaadeldi 20 000 paari identseid kaksikuid (lihtsaim viis eristada geenide ja keskkonna mõju), leidis, et laias laastus 33% eluga rahulolust on selgitatav geneetiliste eripäradega. Teistes uuringutes on hinnatud, et 10-60% meie õnnelikkusest sõltub suhtumisest ja üldisest maailmavaatest.
Kui nende arvude põhjal veidi matemaatikat rakendada, siis kõigest 10% meie õnnelikkusest sõltub välistest teguritest nagu karjäär, suhted või sissetulek. Kui ametikõrgenduse jahtimine näib sind pealtnäha õnnelikuks tegevat, on see vaid jäämäe tipp.
Hedonistlik jooksuratas
Psühholoogiline fenomen “hedonistlik adaptatsioon” – termin, mis võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastatel – selgitab, et meil kõigil on baasõnnelikkuse tase, mis on sisuliselt muutumatu olenemata sellest, mis meie elus toimub. Kui näiteks saame ametikõrgenduse, siis võime tähistada ja ennast hästi tunda, kuid need emotsioonid on kõigest ajutised.
1990. aastate alguses võrdles psühholoog Michael Eysenck seda pidevat nälga aina enama järele jooksurattaga. Seetõttu hakatigi hedonistlikku adaptatsiooni nimetama hoopis hedonistlikuks jooksurattaks: sa muudkui jooksed ja jooksed, aga õnnelikkuse osas ei jõua sa meetritki kaugemale. See õnnesüst, mille tõi kaasa ametikõrgendus või abieluettepanek, hajub ning sa leiad end taas samalt baasõnnelikkuse tasandilt, kus olid enne muutusi.
Kuidas seda parandada?
On mitmeid teaduse poolt kinnitatud viise, kuidas enda üldist heaolu ja õnnelikkust pikas plaanis suurendada. Siin on vaid mõned neist.
Mediteeri: paljud uuringud viitavad sellele, et mediteerimine aitab vähendada depressiooni ja ärevust.
Mine õue: looduses ajaveetmine on vaimsele tervisele väga kasulik ja seda seisukohta toetavad ka paljud teadlased. Ühes uuringus mõõdeti kaheks ööks loodusesse saadetud õpilastel stressihormooni kortisooli taset ning võrreldi seda linna jäänud kaaslastega. Linnas viibinutel oli stressi tase oluliselt kõrgem. Puude kallistamine võib tunduda mõnele arulage tegevus, kuid sellel on Õnnelik olemine on väga personaalne asi
22 harjumust, mis teevad sind õnnelikuks
Sisemise rahu leidmine tuleb koos tänutunde ja armastusega
Uuringud: Õnn lähtub andmisest ja aitamisest, mitte ostmisest ja omamisest
Õnnelik olemisest ei piisa, õnne tuleb ka tähele panna
