Olen veendunud, et tänapäeval on lõviosa suhetest sõltuvussuhted, kirjutab Margus Vaher oma raamatus “Kuidas armastada naist”. Ma ei hakka lahkama kõiki erinevaid põhjuseid, aga ühe määrava teguri toon küll välja. See, kas suhe meenutab rohkem paradiisi või tummist põrgut, sõltub suhtlustasandist. Psühholoogid on välja toonud kolm suhtlustasandit: laps, vanem ja täiskasvanu. Need määratlused ei sõltu inimese vanusest ega sotsiaalsest positsioonist ega ka sellest, kas ta on lapsevanem või mitte. Need on tinglikud, et mõtet lihtsasti mõistetavana edasi anda. Vaatleme neid kõiki kolme veidi lähemalt.
Laps
Sisemise lapse suhtlustasandit võib iseloomustada kõige enam süüdimatu, mitte vastutust võtva lõbusa marakratina. Sellega käib kaasas mõnus lõõp, nali, nii iseenda üle naermine kui ka sõbralik tögamine. Siiski iseloomustavad seda ka solvumine ja viha, kui ta tunneb, et temaga ei olda rahul. Ta mossitab, tujutseb või viriseb, kasutades selliseid väljendeid nagu miks mina, ma ei taha jne. Suhtlusstiililt kas passiivne või varjatult agressiivne, olenevalt olukorrast kas jonniv ja kapriisne või siis sõbralik laps. Kipub endasse tõmbuma vähimagi kriitika puhul, oskuslik manipulaator, et saavutada tähelepanu ja kaastunnet.
Täiskasvanu
Tasakaalustav ja ratsionaalne suhtlustasand lapse ja lapsevanema vahel ehk põhimõtteliselt sild üle vaevavete. Täiskasvanu teeb olukordade hindamisel ja kogu suhtluse info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, suure empaatiavõime tõttu oskab end asetada ka suhtluspartneri olukorda, tundes end lühidalt öeldes suheldes nagu kala vees. Esitab küsimusi, mõtestab ratsionaalselt lahti ja kaalub kõiki võimalikke variante. Ta suhtleb sirgjooneliselt ja otsekoheselt ning teeb otsuseid iseseisvalt, samas teisi arvestavalt. Kuid mis olulisim, ta on sild manipuleeriva ja emotsionaalse lapse ning liialt range ja manitseva lapsevanema suhtlustasandi vahel.
Lapsevanem
Seda suhtlustasandit iseloomustab suur moraalinõuete, veendumuste ja reeglite kogum, mis on neile lapsepõlvest ja kasvatusega kaasa antud ning mida nüüd üritatakse teistele enda ümber peale suruda. Sellel tasandil suhtlust iseloomustab kiire hinnangute andmine, sildistamine, käsud-keelud. Kasutatakse selliseid sõnu nagu alati, ära tee, lõpeta jne. Kuigi mõnes mõttes on hea, et lapsepõlvest võeti kaasa eestkostjate elutarkused kontsentreeritud kujul, siis enamasti unustatakse kogu pagas täisikka jõudes kriitiliselt üle vaadata ja terad sõkaldest eraldada. Vesteldes kiputakse kasutama ründavat ja süüdistavat kõiketeadvat tooni. Kasutab avalikult või varjatult agressiivset suhtlusstiili ja suhtlemine toimub ülevalt alla. Toetav vanem kuulab ära, mõistab, suunab ja selgitab, kontrolliv vanem pigem käsutab, näägutab ja ei oska kuulata.
Olles nüüd kolmele põhilisele suhtlustasandile silma peale visanud, tasub enda jaoks lahti mõtestada, analüüsida ning kaardistada enda domineerivad käitumis- ja suhtlemismustrid. Seeläbi saame edaspidi teadlikult suunata enda lävimist partneri, sõprade, tuttavate ning kogu ümbritseva maailmaga selliseks, et see oleks optimaalselt eluterve, edasiviiv ning pikaajaliselt harmooniline.
Kui suhtes on liiga palju näägutamist või näpuvibutamist, siis seda ei saaks toimuda, kui partner ei võtaks sel hetkel automaatselt üle lapse suhtlustasandit. Täiskasvanu tasandil suheldes leiaks partneri manitsev lapsevanema stiil kahtlemata oma kiire lõpu, sest kehtestatakse end kohe ega lasta endale pähe istuda. Kõige tõhusam ja elutervem suhtlus leiab aset siis, kui mõlemad osapooled on domineerivalt täiskasvanu tasandil, samas aga osatakse vastavalt vajadusele surfata oskuslikult kõigi kolme suhtlustasandi laineharjal.
Allikas: Muuda oma elu läbi heade suhete! John Maxwelli 21 suhtlemise reeglit, mis aitavad maailma paremaks muuta
Kaks sammu parema sisemise tasakaaluni ehk parema eluni
Kes on sinu vastane suhtetandril?
