Millised on põnevaimad ja veidraimad ajaloolised armumaagia võtted?

Ajaloolistest ürikustes saab lugeda, millised on afrodisiakumid, mida tarvitasid inimesed vanal ajal. Samuti kasutati erinevaid põnevaid rituaale, mis pidavat armastust ligi tõmbama.

Ajaloolised armumaagia nipid

Üpris laia valikut meetoditest, kuidas kedagi endasse armuma panna, pakub kõigi rahvaste folkloor. Jätame seekord kõrvale õpetused, mis käsivad oma armastatule salaja igasugu jälkusi sisse sööta – ka eesti rahvatraditsioonis on neid just eriti palju! – ja vaatame, mida muud ka annaks ette võtta.

Imettegeva jõuga usuti olevat Psalm nr 138. Tuleb valada valge liilia mahla kristallvaasi ja lugeda selle kohal see psalm ja öelda armastatu nimi, siis võtta tükike küpressipuud, kasta see vaasi, pärast seda hõõruda mahlaga oma kulme, puutükk siduda parema käe külge ja sobival hetkel puudutada sellega armastatu keha. Riitus on eriti mõjus, kui seda teha noorkuureedel päikeseloojangul.

Heites hõõgvel sütele viirukit, lausu: “Ma ei süüta viirukit, vaid südameid ja hingi endal ja (armastatu nimi).”

Teine variant: “Nagu see viiruk sulab ja põleb, nii sulagu ja põlegu (nimi) süda minule!”

Panna kõrvuti põlema kaks vahaküünalt kallima pildi ette ja öelda: “Nagu need küünlad koos, nii oleme ka meie. Ma ei süüdanud küünlaid, vaid meie südameid ja hingi.”

Nagu on loitse armastuse äratamiseks, nii on neid ka soovimatu armastuse kustutamiseks. Sellisel puhul võiks näiteks ajada hõõgavalt kuumaks mingi väikese raudeseme, näiteks naela, ja öelda: “Jahenegu sinus kirg nagu jahenes see raud vees.” Seda tuleb öelda viis korda ja juua siis ära klaasis olnud vesi. 

Armastus käib kõhu kaudu

Keskaja teoloog ja okultist Albertus Magnus kirjutas, et armastuse äratamiseks tuli süüa puudriks kaltsineeritud põldpüü ajudest valmistatud segu, mida manustati koos punase veiniga.

Teisel sajandil valitsenud keisri Marcus Aureliuse kohtuarst Galen soovitas näiteks enne magamaminekut süüa klaasitäie paksu mett, kuhu on lisatud mandleid ja sada männiseemet. See kutsub esile armastuse.

Henry VI eelistas Edela-Prantsusmaalt pärit Armagnaci brändit, mis pidi muutma kirglikumaks.

Kleopatra tarbis äädikas lahustatud pärlitest valmistatud jook, mis pidi talle lisama atraktiivsust ja vastupandamatust. 

Sheik al-Nefwazi kiitis 16. sajandil kirjutatud Araabia erootiliste tehnikate käsiraamatus “The Perfumed Garden” (“Lõhnav aed”) sibula ja roheliste herneste keedust, mida maitsestati kaneeli, ingveri ja korralikult uhmerdatud kardemoniseemnetega.

Üks teine Araabiast pärinev retsept kirjeldab India kalganirohu, kubeebapipra (pipraterasarnased marjad, mis kasvavad Jaavas), aspari, kardemoni, muskaadi, levkoi, aed-uniohaka, loorberilehtede, nelgi ja Pärsia pipra segu, mida tuleks tarvitada kaks korda päevas hommikul ja õhtul koos tuvi- või kanapuljongi ja veega.

Kõige vähem isuäratav tundub Rooma luuletaja Propertiuse retsept, mis sisaldab ussiluid ning kärnkonna ja pälli sulgi ja toimib ideaalse kire äratajana.

Allikad: Kirss.net, Bruce H. Lipton “Mesinädalate efekt”

Seotud