Me oleme harjunud nägema ja mõtlema haigustest, kui ühe kindla inimesega kaasas käivast nähtusest. Mis siis, kui haigus ei olegi alati üksikisiku fenomen, vaid selle nähtamatud juured ja kaasautorid pesitsevad süsteemides, kus elame, näiteks perekonnas ja keskkonnas. Saksamaalt pärit konstellöör Stephan Hausner tundis oma töös homöopaadina, et mõnede patsientide puhul midagi nagu jäi tema töös puudu, mis aitaks neil täielikult terveneda. Nii jõudis ta oma otsingute käigus Bert Hellingeri poolt loodud perekonstellatsiooni meetodini, milles ta tundis ära puuduoleva lüli. Tänaseks on Stephan Hausner tunnustatud ja palavalt oodatud konstellöör tervise, haiguste ja sümptomite vallas kogu maailmas.
Mis on konstellatsioonid?
Konstellatsioonid näitavad, kuidas meie esivanemate traumad, kellega saatus meid seob, püsivad ja mõjutavad järeltulijate elu. Samuti teeb ta nähtavaks väljajäätu ning paljastab inimese sisemised protsessid. Paljud sümptomid esindavad just seda osa, mis on inimese enda elulooraamatust või perekonna loost välja jäetud. Sügaval tasandil on väljajätmine liigsele reageering traumaatilises olukorras, kus ei olnud sellel hetkel antud sündmuse vastuvõtmiseks piisavalt ressurssi. Väljajätmine on enesekaitse vorm, et ellu jääda. Kuid see osa, mis ei ole läbi seeditud, olles lahendamata, ei vaiki, vaid elab kehas edasi. Mõnikord satuvad lapsed või lapselapsed hilisemates põlvkondades nende väljajäätud osade kohtadele ja nii võivad ilmneda sümptomid ka neil. Konstellatsiooni töös on oluline, et kliendil oleks võimalik avada oma süda sellele, mis konstellatsiooni töö esile toob. Tegemist on integratsiooniprotsessiga. See on järkjärguline protsess, kus tasakesi lähenetakse sellele, mida varem kogeti dramaatiliselt ja traumeerivalt. See puudutab traumaga seotud energia vabastamist ning ideaalis saab sellest hiljem teid toetav ressurss.
Mis on tervise, haiguste ja sümptomite konstellatsioonid?
Oluline aspekt, ja mis minu arvates on ka põhiline tervenduse alus, on see, et me ei saa võtta haigust kui isiklikku nähtust.
Paljusid haigusi saab ravida vaid siis, kui neid vaadeldakse laiemas kontekstis, vaadates ka haiguste mitte nähtavat osa. Oluline on teadvustada, et elame süsteemides nagu perekond, aga ka nt. keskkond. Haiguste konstellatsioon tähendab minu jaoks seda, et on haigusi, millest tuleb aru saada süsteemi laiendades ja selle suurema süsteemi kaudu saab avaneda ruum, kus saavad tekkida tervendavad liikumised.
Enamus küsimusi ja probleeme, mis meil on, on seotud millegagi, mille oleme endast välja jätnud. Sest kunagi ennem, kui olime veel selle osaga ühenduses, kogesime tõenäoliselt traumeerivat kogemust ja me pidime ennast selle info eest kaitsma. Ja siis jätsime selle info endast välja. Me peame aru saama, et kui me jätame olulise info välja, siis sellega me ka limiteerime iseennast. Me teeme sellega oma maailma väiksemaks kui ta tegelikult on. Kuid meil on igatsus laieneda ning areneda. See tähendab, et kui me soovime oma maailm avada ning laiendada, siis on meil vaja ületada trauma. Sellest vaatenurgast vaadates iga haiguse või sümptomi konstellatsioon on seotud traumaga.
Minu jaoks on kliendi keha see, mis juhib konstellatsioooni. Kliendi keha on indikaator minu järgmiste sammute kohta.
Tervis tegelikult tähendab võimet reageerida. See tähendab seda, et puutudes pidevalt kokku väljast tulevate stiimulitega, nt. olgu selleks viirused, bakterid, perekond või midagi muud toksilist keskkonnast, siis oleme pidevalt väljakutses leidmaks nendele adekvaatset reageerimist. Ja seal kus me oleme liiga jäigad ning limiteeritud, reageerime sümptomitega. See tähendab, et me vaatame sümptomit sellisest vaatenurgast, kus me näeme millist kohta või funktsiooni ta täidab patsiendi elus või tema perekonnas. Ja tihti me näeme seal dünaamikaid, mida oleks vaja lahendada või muuta sellisel viisil, et leitaks uus tasakaal, kus sümptomit või haigust ei ole enam vaja või kus ei ole vaja seda enam luua.
Millised haigused on seotud perekonna dünaamikatega?
Ma arvan, et haigusel on alati mitmesuguseid mõjutajaid. Mitmesugune tähendab, et eksisteerib füüsiline, emotsionaalne ja vaimne komponent ning tõenäoliselt ka perekondlik komponent. Põhimõtteliselt võib teha konstellatsiooni kõikide haigustega, kuid see pole tingimata alati vajalik. Konstellatsioonid on kasulikud selliste krooniliste haiguste korral nagu autoimmuunhaigused, allergiad, vähk ja ka siis, kui hea ravi ei ole andnud soovitud tulemust.
Millest tuleneb konstellatsioonide tervendav mõju?
Aus vastus on, me ei tea seda. Aga me võime rääkida mõnedest kontseptsioonidest.
Üks kontseptsioon on see, et kui me oleme traumas, siis trauma on limiteeritus. See seab meile piirid ning me ei ole seetõttu täielikult vabad. Samas trauma pärsib ka meie eluenergiat. Aga kui me avame ennast trauma toimumise hetkel välja jäätud info, mida oli sel hetkel liiga palju, siis me saame järgneda tervendavale liikumisele.
Konstellatsioonis me vahel saame lõpetada mingi liikumise, mida me varem ei olnud võimelised või ei saanud lõpetada. Ning sellega võib kaasneda tervenemine.
Ja teine aspekt on see, et konstellatsioon ja lahendus ei tule koos. See on huvitav, sest tavaliselt nähakse konstellatsiooni kui lahendust. Sest küsimus ei ole lahenduses vaid teadmises ja tunnistamises mis on. Kui konstellatsioon aitab sul näha mis tegelikult on, siis sa leiad oma hinges rahu. Ja selle hingerahuga sa jõuad ka rahusse oma kehaga. Ja nii saab keha isetervenev süsteem tööle hakata. Nii et see võib olla efektiivne mitmel tasandil.
Minu jaoks on oluline tunnistada, et haigus ei ole haige isiklik nähtus, vaid paljusid haigusi saab mõista ja ravida ainult siis, kui neid käsitletakse laiemas kontekstis, näiteks perekonnas. Nii saavad ka vanemad oma laste koormat kergendada. Laste haigused on üks levinumaid dünaamikaid näitama, et lapsed on valmis väga palju kandma armastusest oma vanemate vastu, s.t kandma oma õlgadel kõiki lahendamata traumasid, mis perekonnas tegelikult siiani elavad.
Et aru saada, kuidas ma konstellatsioonides töötan, on oluline teada trauma kontseptsiooni. Me pidevalt kogeme ja võtame vastu infot. Kui me oleme küllastunud või infoga üleujutatud,
siis me peame ennast selle eest kaitsma. Põhimõtteliselt tähendab trauma seda, et me oleme sellel hetkel infoga ülekoormatud ja kaitsena eemaldume sellest, ühendame end infost ja tunnetest lahti. Ning samal ajal me sulgeme end ümbritsevale keskkonnale. Edasises elus me mõistame, et teatud hetkedel see eelnev sulgumine limiteerib meid. Sellest lähtuvalt saame käsitleda sümptomit kui võimalust limiteeritavusest uuesti vabaneda. Tervenemine on suletuse uuesti avamine. Sellepärast ma siiani usun konstellatsioonidesse ja olen ka 25 aastat hiljem neist endiselt lummatud. Olles teinud üle 2000 töötoa, on iga konstellatsioon mulle kutse kasvamiseks ja laienemiseks. Ma teenin konstellatsioone. Kui ma järgin oma keha, siis igas konstellatsioonis on tervenemise potentsiaal.
Milline kogemus praktikast on teile muljet avaldanud?
Jagan teiega juhtumit 35-aastasest mehest, kes kannatas kolm aastat kõrge vererõhu all. Kui küsisin, kas tema elus juhtus kolm aastat tagasi midagi, ütles ta, et ettevõte, kus ta töötas, läks äkki pankrotti ja ta pidi leidma uue töökoha. Ta tunnistas, et tunneb nagu “temalt oleks elu võetud”.
Küsisin, kas tema suhetes isaga on midagi juhtunud. Patsient oli vastumeelne ja ütles: “Kui ma olin 17-aastane, jättis isa mu ema maha!” Ma küsisin, kas ta on tema peale vihane: “Jah, sest ma pidin sisse võtma tema koha.” Tema viha üksikasjadesse laskumata otsustasin seda vaadata objektiivsest vaatenurgast: “Hüpertensiooniga patsientide varjatud perekonnadünaamika on sageli armastus, mida tuleb või tuli maha suruda.” Patsienti liigutas see lause: “Ma armastasin oma isa alati, kuid tundsin, et mind ei lubata seda teha, sest ta oli mu emale nii palju haiget teinud. ” Siinkohal palusin patsiendil valida oma isale, emale ja endale esindajad. Patsient paigutas oma esindaja ema ja isa esindaja kõrvale mõlemast pisut eemal. Kui palusin esindajatel nende impulsse järgida, pöördus isa esindaja oma naise ja poja poole. Jäi mulje, et tal polnud oma naisega mingit võimalust. Ema esindaja sõnul oli seda kõike tema jaoks liiga palju ja et poeg oli talle liiga lähedal. Ta astus sammu tagasi ja tundis end suurema vahemaaga märgatavalt paremini. Patsiendi esindaja aga järgnes emale. Kui poeg oli jälle tema kõrval, hingas ema esindaja sügavalt sisse ja astus taas mitu sammu tahapoole. Kui poeg tahtis talle jälle järgneda, vaatas ta tõsiselt talle otsa, et oleks selge, et ta ei soovi tema järgnemist. Tema perekonnaajalugu näitas, et ema kaotas oma isa viieaastasena ja selle kaotuse tõttu oli tal raske oma perega seotud olla ja lähedust lubada.
Pöördusin patsiendi poole ja küsisin, mis sa arvad, kelle tõttu teie peres tekkisid raskused? Ta vastas kohe: “Mu isa!” Andsin talle aega mõtisklemiseks ja küsisin uuesti: Ja mida sa näed konstellatsioonis? Patsient vastas: “Minu ema.” Palusin patsiendil vaadata oma isa poole ja öelda: “Kallis isa, vabandust, ma ei olnud vaba!” Seda fraasi korrates ta nuttis. Isa esindaja pöördus koheselt patsiendi poole ja võttis ta omaks. Patsient nuttis isa süles ja hoidis käsi südamel. Ikka ja jälle ütles ta: “See teeb väga haiget.” Isa esindaja haaras tast kinni ja ütles: “See on hea. Kõik on hästi”. Ema esindaja vaatas kergendatult last oma isa süles. Naine vaatas neid mõlemaid heatahtlikult. Kursuse lõpus ütles mees: “Kuigi mu südamel oli isa süles väga valus, on midagi lahenenud. Nüüd tunnen kergust, mida ma pole kunagi varem tundnud “.
See juhtum näitab muljetavaldavat vaatenurga muutust. Esialgu oli süüdi isa ja ta vastutas kõigi kannatuste eest, kuid konstellatsiooni ajal nägi patsient, et see on seotud hoopis emaga, kuna ta oli oma isa nii vara kaotanud.
Mida saavad inimesed enda jaoks teha, et olla terved?
Minu jaoks tervis tähendab võimet reageerida.
Kui ma olen paindlik, siis ma suudan hakkama saada kõikide energiatega. Mida fikseeritum ma olen, mida jäigem ma oma kehas olen, seda kergemini saan ma ataki ning seda kergemini ma kogen sümptomeid. Paindlikkus on printsiip, kus paindlikkus kehas tähendab ka paindlikkust mõtlemises. Sellest vaatenurgast vaadates, see mida me saame teha, et olla terved, on see et peame hoolitsema selle eest, et olla paindlikud. Sellepärast hiinlastel on Tai Chi. Sellega hoiavad nad end paindlikena. Sama on joogaga. On palju traditsioone, millega paindlikust luua. Kui ma tean, et ma olen kogenud traumat, endiselt tunnen mingeid tundeid, teatud teemad sügavalt puudutavad, ja kui ma soovin olla terve, siis mul on vaja küsida abi, et luua võimalust olla rohkem paindlikum. Kõige kergem viis reageerida on kaeblemine.
Paljude haigus juhtude puhul on tegemist väljajäätuga, mis on osa inimese enda eluloost või perekonna ajaloost. Juba praegu võite hakata muutma oma suhtumist, kui avate end oma elus tabuteemadele, neile rasketele probleemidele, mis on traumaatilised või keerulised, vaadates neid ohutust kaugusest ja tunnistada neid reaalsustena. Lõppkokkuvõttes on tegemist juhtunu ja selle tagajärgede aktsepteerimisega. Paljud haigused tekivad siis, kui hoitakse kinni reaalsusest, mis erineb sellest, mis tegelikult oli või on. Ja kui siis see võitlus illusiooni vastu lõpeb, avaneb ruum, kus võivad toimuda tervenemisprotsessid.
Kuidas aru saada, kas ma peaksin endale konstellatsiooni tegema?
Võimalusi on mitu. Võite lugeda minu raamatut „Isegi kui see maksab mulle elu”, mis on kirjutatud teekonnana. Ja kui te julgete avada oma südame antud raamatus kirjeldatud protsessidele, aktiveerite sellega juba ka protsessid endas. Ja nii saate ära tunda, kas olete sarnases olukorras ja millised sammud võiksid olla teie jaoks lahendus. Minu soov oli kirjutada see raamat eneseabiraamatuks. Näiteid on seal palju, nii et kõik saavad õppida teiste raskustest ja ennekõike leida võimalusi enda probleemide lahendamiseks. Ideaalis osalege konstellatsioonide grupi töötubades vaatlejana ja nii saate üksikasjalikumalt uurida ka enda protsesse ohutust kaugusest. Enamasti see liigutab teis midagi. See toob teis üles erinevaid küsimusi, mis on olulised teile ja teie enda kasvuprotsessile.
Kuidas teie jõudsite konstellatsioonideni?
Olen töötanud 34 aastat homöopaadina ja minu algne huvi oli Hiina traditsiooniline meditsiin ja Vana-Kreeka meditsiin. Pühendusin pikka aega homöopaatiale ning minus oli pidev soov edasi otsida, kuidas raviprotsesse kiirendada ning mõista haiguste ja tervise probleeme sügavuti. Mul oli tunne, et midagi on vaja veel teha patsientidega, et nad terveneksid.
Ma kohtusin Bert Hellingeri, kui patsiendiga, oma naise isa homöopaatia praksises. Juhuslikult läksin konverentsile, kus Bert Hellinger esines lektorina ning viis läbi ka konstellatsionide töötoa. Kui ma olin kolm päeva sellest töötoast osa saanud, siis mõistsin, et enamasti haigust ei saa vaadata vaid ühe inimese perspektiivist. Sest haigus on tihti kaasloodud meie peresüsteemiga. Pärast seda kogemust, kui ma tundsin, et homöopaatia ei ole piisav, hakkasin oma kliente saatma konstellööride juurde. Hiljem õppisin juba ise Bert Hellingeri juures, kuna tundsin, et mul on vaja rohkem sellest teada saada.
Kui ma tulin sellest töötoast koju, tuli mu sõber minu juurde. Ta oli väga depressiivses olekus, kuna tema naine jättis ta teise mehe pärast maha ja läks Kreekasse. Tema jaoks oli see väga ootamatu. Ja ta oli isegi suitsiidne. Ma ravisin teda homöopaatiaga ja siis ta vaatas mind ja ütles: “Stephan, kas sa tõesti arvad, et see mind aitab?” ja ma vastasin et “Ilmselt mitte”. Ja siis ta ütles, et me peame midagi tegema, sest muidu peab ta minema kliinikusse või midagi muud ette võtma, sest ta oli suitsiidne. Ja siis ma ütlesin talle, et me võime teha ühe eksperimendi, teha perekonstellatsiooni.
Ma teadsin et tema ema suri, kui ta oli 16 aastane. Aga mida ma ei teadnud, oli see, et ta ema oli jätnud oma pere ühe teise itaalia mehe pärast maha. Ja pärast seda 5-6 aasta pärast ta ema muutus suitsiidseks.
Me kutsusime kokku oma sõbrad, et teha mu sõbrale konstellatsioon. Selles konstellatsiooni töös ta nägi, et see mis temaga toimus, ei olnud mitte sellepärast et ta tüdruksõber läks ära, vaid hoopis vastupidi. Ta oli suitsiidne ja sellepärast tüdruksõber läks ära. Ja seda pilti nähes ta perspektiiv ennast tappa muutus. Ta võttis vastutuse ja kõik oli pärast seda hästi.
Sellest hetkest alates ma otsustasin, et lähen õpin konstellatsioone sügavuti edasi. Ja siis ma alustasin õpinguid Bert Hellingeri juures. Üks aasta hiljem ma hakkasin seda praktiseerima oma homöopaatia patsientide peal. Ja sealt saigi kõik alguse.
Millised mõtted on teil seoses koroonaga?
Ausalt, minu jaoks on koroona mis ta on, viirus. Ka siin on mitu tasandit.
Nagu ma ka varem seletasin tervise kontseptsiooni, on oluline, et milline on minu vastutus sellele kõigele reageerimisel. Mida paindlikum ma olen, seda kergemini ma sellele reageerin. Teine vaatenurk on see, et koroona on väga huvitav, sest esimest korda elus kogu maailm kogeb samu sümptomeid.
Enamasti on meil üksmeel, kui räägime füüsilisest kehast. Aga on ka neid, kellel on teistsugune vaatenurk, kus nad räägivad, et on füüsiline keha, emotsionaalne keha, energeetiline keha ja võibolla perekonnakeha ja ka maailmakeha. Ja tundub et kogu maailmakeha populatsioon tegeleb praegu viirusega. Ühel tasandil on see kutse maailma kogukonnale, et milline on meie kõrgeim vastutus sellele reageerida. See on see küsimus, millele peaks otsima vastust. Kui aus olla, siis vaktsiin ja ühiskondade sulgemine on küllaltki halvad reageerimised. Sest siiamaani keegi ei räägi immuunsüsteemist ja muust olulisest.
Eestis on koroona ajal noorte enesetappude arv kasvanud neli korda. Mis teie arvates võib olla selle taga?
Loomulikult ma tegelikult ei tea.
Minul endal on kuus last. Ja kui aus olla, siis üks suurimaid väljakutseid vanematena on praegu aidata lastel leida viisi, et nad ütleksid elule jah. Ja teha seda olukorras, kus me ise oleme ülekoormatud, on väljakutse. Ja see ei ole mitte ainult koroona pärast vaid ka näiteks kliima kriisi pärast. Koroona toob välja täiskasvanutes nende endi traumad. Praegusel ajal on täiskasvanutel keeruline aidata noortel leida võimalus öelda elule jah.
Vaadates vanemaid inimesi, siis me teeme praegu kõik, et neid kaitsta, aga me unustame leida ressurssi noorematele inimestele, mida nad praegu väga vajavad. Nad vajavad täiskasvanuid.
Kes on oodatud teie seminarile Eestis?
Kõik kes töötavad inimestega ja kes soovivad teada saada, kuidas elu rullub lahti keha, meele ja hinge vahel. Kõik kes soovivad avardada oma vaatenurka võivad samuti saada sisemisi taipamisi. Samuti kõik kes kannatavad krooniliste sümptomite ja haiguste käes võivad õppida, mida sümptomid nende elus tähendavad. Nendele on see seminar kindlasti kasulik.
Te olete lahkelt oodatud avama oma südameid. Minu vaatenurgast just südame avamine on kõige tervendavam. Me oleme sündinud avatud südamega. Aga siis me sõltume oma vanematest või teistest täiskasvanutest. Ja muidugi kuna nemad kannavad oma traumat, siis nad ei ole alati võimelised reageerima paindlikul viisil. Ja sellepärast lapsed saavad traumeeritud ja mingi hetk nad sulgevad oma südamed. Kui me sulgeme oma südame, siis sellega me limiteerime iseennast. Ja me ei pea ootama kuniks ilmub sümptom, et uuesti süda üles soojendada ja ta avada. Me võime osaleda konstellatsiooni töötoas, kus mõni klient on piisavalt julge oma lugu jagama, lubades teisel õppida tema limiteeritavusest ja sellest mida temal oleks vaja, et taas süda avada, nii et elu saab meie ees lahti rulluda oma kõrgeimas potentsiaalis.
Stephan Hausneri seminar “Haiguste ja sümptomite konstellatsioonid” leiab aset 6-7. august 2021 Tallinnas Radisson Meriton Spa & Conference hotelli konverentsikeskuses. Haiguste ja sümptomite konstellatsioonid on uus vaatenurk haigustele ja tervises aset leidvatele protsessidele. Seminari täpsema informatsiooniga on teil võimalus tutvuda lehel www.empaat.ee
Stephan Hausneriga vestles konstellatsioonidest konstellöör Kadri Riisik
