Kui meie keha jääb haigeks, tahab ta, et teadvustaksime enda kohta midagi olulist, uuriksime oma hinge, muudaksime oma mõtteid ja tegutsemisviisi. Haigus on hingeelu tasakaalutuse väljenduseks materiaalses maailmas. Meie tark keha püüab seda sisemist tasakaalu taastada ja annab meile haigusega teada: on aeg pöörduda tagasi armastuse ja harmoonia rajale, kirjutab Lise Bourbeau oma raamatus “Keha ütleb sulle: “Armasta ennast!””.
Miks ühed inimesed haigestuvad rasketesse ja isegi surmaga lõppevatesse haigustesse, teised põevad aga vaid kergeid haigusi?
Peamiseks määravaks faktoriks on lapsepõlves üleelatud psühholoogilise trauma raskus, see, kuidas laps traumeeriva sündmuse vastu võttis, kuidas seda tajus. Teiseks määravaks faktoriks on see, kuidas laps selle trauma läbi elas. Kui ta elas selle läbi üksinduses, st ei saanud oma üleelamisi kellegagi jagada, on raske haiguse tõenäosus väga suur. Üldiselt ongi nii, et rasketesse haigustesse haigestuvad need, kes varjavad oma emotsionaalseid kannatusi.
Põhilisteks psühholoogilisteks traumadeks, mis tihti alateadvusse tõrjutakse, on hüljatustunne, mahajäetustunne, alandus, reetmine ja ebaõiglus.
Milles seisneb põletikuliste haiguste (sinusiit, bronhiit, artriit jms) iseärasus?
Kord kuulsin dr Geerd Hamerist, saksa arstist ja tema teooriast, mida ta nimetab „uueks meditsiiniks“. Tutvusin tema töödega ja leidsin sealt palju huvitavat. Dr Hameri arvates on põletikulised haigused põhjustatud mingist sisemisest bioloogilisest konfliktist. Niipea kui konflikt on kõrvaldatud või lahendatud, läheb organism üle tervenemise faasi ning just sel momendil tabab teda põletik. Näiteks tunneb inimene, et ei suuda enam oma ülemust välja kannatada, ja otsustab võtta puhkuse. Puhkusepaika kohale jõudes tabab teda sinusiit.
Vahemärkus: bioloogiline konflikt on tugev šokk, mille kutsub esile abitustunne ja mis elatakse läbi üksinduses. Üldjuhul on selleks mingi ootamatu ebameeldiv sündmus. Tavalised argikonfliktid meid nii tugevasti ei mõjuta, sest need on standardsed ja ettearvatavad ning nende korral on aega valmistuda. Isegi kui organism on astunud tervenemise faasi, ei pea arstiabist ära ütlema. Samuti on oluline kontrollida, kas konflikt on tõepoolest armastuse ja andestamisega lahendatud või on see kõigest ajutiselt peatatud.
Dr Hamer arvab, et tuhatkonnast dokumenteeritud haigusest ligikaudu pooled on „kuumad“ ja ülejäänud on „külmad“. „Kuuma” haiguse (nt põletik) puhul on konflikt lahendatud ja keha taastab ning uuendab end. „Külma“ haiguse korral on konflikt veel aktiivne, kuid lahenduse saabudes muutub haigus „kuumaks“ ja organism hakkab paranema.
Inimese nagu loomagi puhul on valul bioloogiline mõte, mis seisneb kogu keha või vigasaanud kehaosa liikumisvõime piiramises, et tervenemine saaks toimuda optimaalsetes tingimustes. Valu võidakse tunda ka konflikti aktiivses faasis („külm“ haigus), nagu näiteks stenokardia või maohaavand. Tervenemise faasis („kuum” haigus) võib valu põhjustada põletik, infektsioon, turse või armistumisprotsess.
N-ö uue meditsiini teooriad on väga huvitavad. Dr Geerd Hameri, dr Bernie S. Siegeli, dr Carl Simontoni ja teiste meditsiiniteadlaste innovatiivsed ja holistilised ehk terviklikud uuringud avavad meie kõigi jaoks meditsiini uued perspektiivid. Ma ei saa väita, et need teooriad on absoluutne tõde, kuivõrd absoluutset tõde ei eksisteeri. Kuula oma intuitsiooni ja sa leiad tasakaalu traditsioonilise ja „uue meditsiini“ vahel – leiad selle, mis on just sinu jaoks kõige sobilikum.
Olen isiklikult tuttav mitme arstiga, kes kohaldab oma praktikas dr Hameri „uue meditsiini“ ideid ja saab suurepäraseid tulemusi. Neil on õnnestunud ühendada traditsiooniline ja novaatorlik lähenemine ja see meeldib nende patsientidele väga.
Sinul tuleb teha oma isiklik valik. Ent igal juhul tuleb sul arvesse võtta seda, et arst tegeleb üldjuhul ainult sinu füüsilise kehaga. Emotsionaalse, mentaalse ja vaimse keha tervis sõltub eranditult sinust endast.
Dr Hameri ideedele tahan täienduseks lisada ainult üht: ei piisa sellest, kui distantseerume konfliktist, konflikt tuleb lõplikult lahendada, et see ei pöörduks enam kunagi tagasi. Tulen uuesti näite juurde, kus inimene haigestus puhkuse ajal sinusiiti. Ta lahendas oma probleemi vaid ajutiselt. Selle lõplikuks lahendamiseks peab ta läbima kõik andestamise etapid. Ainult nõnda väldiks ta haiguse kordumist. Niisiis ei ole konflikti kõrvaldamine ja konflikti lahendamine üks ja sama asi.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt ilmunud Lise Bourbeau raamatust “Keha ütleb sulle: “Armasta ennast!””.
