Migreeni esinemissageduse erinevused meestel ja naistel

Meeste migreen ei ole uus teema, kuid kindlasti on see aktuaalsemaks muutunud. Juba 2014. aastal valis Euroopa Peavalu Ühendus Euroopa migreenipäeva teemaks „Migreen meestel“. Võib tunduda, et migreeni esinemine meestel on liialdus, sest migreeni teatakse siiski rohkem naistel esineva peavaluna. Praktiline elu toob aga olulised teemad ise esile, mistõttu käesoleva peatüki eesmärk ongi tutvustada teemat, mida pole ehk liialt palju Eesti arstkonnale tutvustatud.

Kliiniliste sümptomite poolest ei erine meeste migreen naistel esinevast migreenist väga palju. Samuti ei erine meeste migreeni raviküsimused naiste migreeni omadest. Nii naistele kui meestele toob migreen kaasa suuri kannatusi, nii neile endale kui ka nende perele, ja selle haigusega kaasnevad tagajärjed osutuvad ühiskonnale väga kulukaks, kuna see halvendab elu kvaliteeti ja mõjutab negatiivselt tööelu. Väheneb ka osavõtt ühiskondlikust elust.

WHO avaldatud ülemaailmsel haiguste koormuse uuringus nimetati migreeni kolmeteistkümnendaks puude põhjuseks Euroopas, meestel moodustasid migreeni tõttu kaotatud aastad kuni 2% kõigist kaotatud eluaastatest. Meestel näib migreen naistest olulisemalt vähendavat ka sissetulekut, sest puudutud tööpäevad annavad märkimisväärselt tunda. Nii on nt USA-s tehtud uuringutes leitud, et peaaegu 38% meestest pidid 3-kuise jälgimisperioodi jooksul migreeni tõttu töölt puuduma kuni nädal aega. Samuti vähenes meeste võimekus toimetada kodus majapidamistöödes kuni 80% juhtudest, samuti arvas peaaegu 50% meestest, et ilma migreenita oleksid nad paremad lapsevanemad. Ka on leitud, et meestel on peavalu viies põhjus erakorralise meditsiini osakonna külastamiseks, moodustades peaaegu 1% EMO vastuvõttudest.

Sugu mängib suurt rolli kasvõi selles, kuidas peavalu kogetakse ja ravitakse ja sellega toime tullakse. Mehed saavad hakkama sageli ilma meditsiinilise abita. Seepärast on paljudes uuringutes selgunud, et mehed kasutavad arstiabi peavalude lahendamiseks olulisemalt vähem kui naised. Samas näiteks seljavalu puhul külastavad naised ja mehed arsti võrdselt. Mõned aastad tagasi tehti üks väga huvitav uuring, milliste valudega pöörduvad mehed arsti poole kõige enam. Uuringus esitati mõned olulisemad sümptomid, kurguvalu, seljavalu, peavalu, unehäired. Uuringu tulemusena selgus, et vaid 40% meestest otsib peavalu korral abi arsti juurest, samas aga 80% pöörduksid abi saamiseks seljavalude tõttu. Laialdaselt ongi levinud arvamus, et migreen on justkui naistel esinev peavalu, ja seega pööramegi vähem tähelepanu meestel esineda võivale migreenile. Teatakse, et migreen on sageli seotud hormonaalsete kõikumistega ning et naistel on migreen kaks kuni kolm korda sagedasem kui meestel, samas teame ka seda, et nii meestel kui naistel on migreen sageduselt kolmas haigus.

Migreen on fluktueeriva iseloomuga seisund. Me teame, et migreenid saavad pahatihti alguse lapseeas ning et puberteediikka jõudes vabaneb migreenidest palju rohkem poisse kui tüdrukuid. Enne puberteeti on poiste ja tüdrukute migreenide esinemissagedus aasta jooksul võrdne, kuid peale puberteeti hakkab see kasvama tüdrukutel, mitte aga poistel. Rootslastel on tehtud väga põhjalik uuring, kus nad näitasid, et 8993 lapse kohta oli poiste ja tüdrukute migreenide esinemissagedus 7–9aastaste seas võrdne (2,5% vs 2,4%), aga vanuses 10–12 poistel 3,9% ja tüdrukutel 5,4% ning vanuses 13–15 4,0% poistel ja 6,4% tüdrukutel. Samas uuringus selgus, et peaaegu 23% lastest saavad migreenidest vabaks puberteediikka jõudes, sealjuures 34% poistest ja 15% tüdrukutest, vahe on seega peaaegu kahekordne; samas nendel, kellel migreenid jätkuvad, kestavad need ühtlaselt kuni 50nda eluaastani ja vähenevad või kaovad soost sõltumata umbes 46 protsendil. Vanuse tõustes on suurim erinevus migreenide esinemissageduses naiste ja meeste vahel 30. eluaasta paiku ja peale 42. eluaastat hakkab migreenide esinemissagedus tervikuna langema, kuid jääb ikkagi naistel domineerima. Migreenid muutuvad sagedamini krooniliseks naistel – vahe on peaaegu kolmekordne – ning ka ravimsõltuvat peavalu esineb naistel enam kui meestel (2,8% naistel, meestel 0,6%). Teisalt on leitud, et meestel esineb sagedamini migreeni iseloomu muutumist, näiteks meestel algab migreen sageli episoodilisena, kuid hiljem on krooniline. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad ka auraga migreeni esinemises. Ühes Taani uuringus oli naistel auraga migreene 7,5% ja meestel 3,6%. Suurim erinevus meeste ja naiste migreenides leiti ühes USA uuringus, kus migreene esines meestel umbes 18% ja naistel 43%. Euroopa andmetele tuginevalt on migreeni sagedus meestel vanuses 18–65 aastat keskmiselt 12% ja kõikides vanustes umbes 9% ning umbes 1% meestest esineb krooniline migreen.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim 10. märtsil ilmuvast dr Toomas Toomsoo raamatust „Migreenist vabaks õige toiduga“.

Seotud

5 praktilist nippi

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.