Mõlemad häired esinevad REM-unes, kuigi õudusunenäod ja unenäod üldse võivad esineda ka sügavas unes. Keskmiselt mäletavad inimesed magatud ööst 3–6 unenäoepisoodi. Statistiliselt nähakse rohkem negatiivseid unenägusid. Paljud noored kasutavad ühte omapärast võtet, oma unenägude teadliku kontrollimise ja suunamise tehnikat, mille ingliskeelne nimetus on lucid dreaming. See tehnika on väga efektiivne õudusunenägude teraapias, aga kahjuks praktiseeritakse seda ka niisama lõbu pärast, kuid sellega tasuks olla ettevaatlik, sest kui inimesel on soov aina enam oma unenägusid kontrollida, võib see viia psühholoogiliste probleemideni. Lisaks võib see muuta loomulikku unetsüklit, mille tagajärjel me ei ole enam võimelised olulisi unefaase kätte saama, uni muutub liiga lühikeseks või pikaks.
Mis on uneärevus (öine käitumishäire)?
Sümptomid
• Esinevad ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod.
• Unenäod on väga elavad ja tavaliselt kajastavad isiklikku elu, turvatunde puudumist, madalat enesehinnangut jne.
• Unenäod on korduvad.
Põhjused
• Võib tekkida pärast stressirohket ja pingelist päeva.
• Emotsionaalne ebastabiilsus.
• Psühhoosid.
• Soodustajaks võivad olla ka palavik või kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid.
Meditsiiniline abi
• Vajadusel arsti poolt väljastatud ravimid.
• Psühhoteraapia.
Eneseabi
• Muuta tuba võimalikult ohutuks, et vältida vigastusi.
• Kõrvaldada und segavad asjaolud (tagada, et tuba oleks pime jne). Järgida unehügieeni nõudeid.
• Hoida oma uni kindlas rütmis.
• Kui põhjus on alkohol ja stress, siis tuleb nendest vabanemise nimel tegutseda.
Kui sind piinavad õudusunenäod (öine käitumishäire)
Sümptomid
• Unenäod on väga elutruud, realistlikud ja häirivad.
• Mõnikord äratavad sügavast unefaasist üles.
• Mõnikord ärgatakse peksleva südamega või higisena üles.
• Esinevad tavaliselt REM-faasis
Põhjused
• Liigsöömine hilisel õhtutunnil.
• Teatud ravimid (antidepressandid, rahustid, unerohud).
• Vererõhuravimid.
• Järsk ravimite kasutamise lõpetamine.
• Unepuudus.
• Unehäired, uneapnoe, rahutute jalgade sündroom.
• Depressioon, ärevus või mõni muu meeleoluhäire.
• Posttraumaatiline stress.
Meditsiiniline abi
• Tuleb üles leida põhjused (ravimid, psühholoogiline jm).
• Kui on mõni teine unehäire, tuleks esmaselt seda ravida (uneapnoe, rahutud jalad jne). Tavaliselt teostatakse ka uneuuring (PSG).
• Psühhoteraapia, ravimid.
Eneseabi
• Kindel unegraafik, vältida unepuudust.
• Regulaarne trenn.
• Mediteerimine, jooga.
• Turvaline keskkond.
• Hoidu kofeiinist, alkoholist, kanepist.
Unepaanika, unes tegutsemine, unetus
Kai oli noor kahekümnendates neiu, kellel esines unepaanikat ja unes kõndimist, kui ta magas üksi ilma elukaaslaseta; koos elukaaslasega magades esines tal samas aga unetuse sümptomeid, ta ei suutnud hästi uinuda ja ööuni oli katkendlik. Tema ööune keskmine pikkus jäi 5–6 tunni juurde. Kai oli füüsiliselt aktiivne ja tervisliku eluviisiga. Ta töötas kodus arvutiga. Kai kirjeldas, et tema unenäod on väga elavad, aga ebameeldivad ja tihti ei saa ta oma keha liigutada. Mõnikord kõndis ta magades diivani peale, mõnikord pani ka riided selga ja selle vältimiseks hakkas ta rõivaid erineva koha peal hoidma. Õhtul läks Kai voodisse kella 21–22 ajal, luges veel raamatut ja üritas uinuda kella 23 ajal, kuid uni võis tulla alles kell üks või kaks öösel.
Kaile sai tehtud väga kindel unegraafi k, arvestades seda, et tal esines ka unetuse sümptomeid. Uue graafi ku põhjal pidi Kai minema voodisse alles kell 00.30, ärkama kell 7.30. Oluline oli ka see, et ta ei teeks arvutiga kodus tööd ükskõik kus, vaid kasutaks kindlat töötuba ja töölauda ning ta pidi tegema päeval töö ajal iga 1,5 tunni järel pause (10–15 minutit). Ta ei tohtinud enam voodis raamatut lugeda, vaid tegi omale selle jaoks pesa (vt lk 138). Unes liikumise puhul on oluline alustada tööd ka kehapingetega ja mõtetega. Kai hakkas pidama mõtete päevikut, kasutasime mõnesid kognitiiv-käitumusliku teraapia tehnikaid ja kehalõdvestuseks teadvelolekuharjutusi. Unes kõndimine ja unetuse sümptomid vähenesid kahe kuuga ja edasi vajas Kai abi ainult meeleoludega toimetulekuks, selle jaoks kasutasime skeemiteraapiat.
Allikas: Kene Vernik „Hea une teejuht”, kirjastus Pilgrim
