Võin öelda, mida ta esmajärjekorras EI MÕTLE. Mmm, kui seksikas mu naine kodust Jüriöö ülestõusu õhutava porikärbsena on. Ma olen ikka selline mölakas, et ma ta solvuma panin. Tahaks täiega ta juurde minna ja vabandust paluda selle eest, mida ma ei mõista. Tahaks heaks teha selle, mis teda häirib ja mis ta mossitama paneb, sest see on kindlasti minu süü!
Mulle meeldib see, kui ma küsin, mis viga on, ja siis pärast mõningast vaikust, nõudega kolistamist ja tolmuimejaga maja kraamimist sama vaikselt nagu märulistaar ütleb ta mulle: „Ah, ei midagi“. Mmm, iga kord, kui mu naine käitub nii, nagu ma oleks ta parima sõbrannaga maganud, kuigi unustasin ainult poest piima tuua või sõin öösel ta viimase lemmikküpsise ära, tunnen ma, et tema tuumareaktsioon on sajaga põhjendatud ja ma olen ikka nii halb mees. Ma ei vääri teda, sest ma peaksin ilma tema selgitusetagi lugema ta mõtteid või lihtsalt ära arvama, mis võis temas negatiivse reaktsiooni põhjustada.
Kuigi tore on villast visata, siis enamasti on mehe suurimaks sooviks, kui naine audionupu „mute“ peale keeramise ja vaikiva keeristormi imiteerimise asemel lihtsalt enda tundeid kommunikeeriks. Kasvõi vana hea kolmeosalise minasõnumi teel. Näiteks: „Armas, kui sa Petsi ja Priiduga eelmise nädalavahetuse reedel välja läksid ja alles pühapäeva õhtuks alkoholi poolkoomas koju jõudsid, siis see pani mind tundma, nagu sa eelistaksid sõprade seltskonda perele ning ei tahaks meiega kvaliteetaega veeta. Kui saaksid teha nii, et järgmisel korral, kui sa nendega välja lähed, sa ei joo end juba esimesel õhtul Chuck Norriseks ja jõuad kenasti järgmiseks hommikuks koju, et saaksime laupäeval koos lastega kasvõi loomaaeda minna, siis teeks see mind väga õnnelikuks. Mis sa arvad, kas saaksid seda minu heaks teha?“
Väga üle võlli näide küll, aga sellisel moel mees vähemalt mõistab naise emotsioone, sest talle on olukorda kenasti selgitatud. Ja kui ta naist armastab, siis käitub järgmisel korral suure tõenäosusega palju targemini ja naise tundeid arvestades. Ja enamasti ongi mure lahendatud. Seega, mossitamise võrratu alternatiiv ja ainus, mida meelde jätta, on oma tundeid armsalt väljendada minasõnumi teel ja selle vormeli järgi: „Armas, kui sa tegid nii…siis ma tundsin end nii…ja kui sa saaksid järgmisel korral teha nii…siis teeks see mind väga õnnelikuks“.
Solvumine ja mossitamine on nii eilne päev. Kehtestamine on uus normaalsus ja kui mees ka pärast intelligentset selgitust ei suuda vajalikke järeldusi teha ning oma käitumist muuta, siis äkki on aeg sellele dresseerimata ahvile parem sayonara öelda ja parematele jahimaadele suunduda. Muidugi võib ka vastupidi juhtuda: mehele oma tormilisi tundeid selgitades saate ise ka aru, et mossitamise põhjus oli triviaalne või isegi koomiline. Saate mõlemad hoopis hea lõuatäie naerda ning koos õnnelikult käsikäes eluga edasi minna.
Allikas: Margus Vaher „Aga miks mehed sellised on?“, kirjastus Pilgrim
