Mida head võib kogeda üksinda olles?

Üksinda olemine ja selle nautimine ei ole teemad, mida eriti sageli kuuleks vaimustusega jagatavat. Rohkem kõlavad laused “meie käisime teatris”, “meie veetsime perepuhkuse Hiiumaal”, “kus ja kellega Sa aastavahetuse veedad?”. Kõikvõimalikud ajakirjad räägivad suhete hoidmisest, kaaslase leidmisest või suurejoonelistest kuldpulmadest. See kõik ei olegi üldse kuidagi halb, kuid kas mitte enne “meid” ei ole mitte “mina”? Kas inimene iseendana, üksinda, ilma kaaslase, laste, pere, majapidamise ja kõikvõimalike ühiskondlike positsioonideta, ei olegi omaette väärtus, märgatav ja oluline? Lihtsalt iseendana. Tundub, et üksiolemist valdavalt taunitakse, kardetakse ja välditakse.