Ava külgmenüü

Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale

Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime, vahendab Novaator.err.ee.

Mikroplasti toidulauale jõudmiseks peab see esmalt lagunema väiksemateks osadeks ehk nanoplastikuks, mis võib minna läbi rakumembraanist ja sealt edasi kudedesse, selgitas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Kaire Torn. “Ehk siis kaladel seedekulglas olev plastik võib minna lihastesse ja siis meie omakorda tarbime seda nanoplastikut,” lisas ta.”Mikroplast satub loomadesse nii, et loomad kas neelavad seda ise alla või loomad, kes filtreerivad vett endale toiduks ja siis selle kaudu satub plastik nende sisse. Või siis saaklooma tarbides, kes on söönud seda plastikut,” selgitas Torn.Mikroplast satub merre erinevalt “Üldiselt arvatakse, et kogu prügist 80 protsenti tuleb vähemalt HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) hinnangul maa pealt ja ainult 20 protsenti laevadelt.” Seega jõuab palju mikroplasti merre näiteks jõgede kaudu, sadevetega või heitveega.Viimase kümne aasta jooksul on plasti tootmine kasvanud kolmandiku võrra. Kuigi plasti korduvkasutamine on samuti kasvanud, jõuab endiselt aastas miljoneid tonne plasti maailmamerre.”Meil on võimalus tarbida nii, et vähendada prügi loodusesse laskmise võimalust. See on järjest kuhjuv probleem. Mida rohkem on madalamates toiduahela lülides plastikut sees, seda rohkem kuhjub seda kõrgemate tasemete organismidesse ja loomulikult ei saa see midagi head kaasa tuua,” rääkis Torn.Mikroplasti uurimine rändkrabi pealKaire Torn uuris Mobilitas Pluss programmi raames, kuidas toidus olev mikroplast võib mõjutada rändkrabi. “Me tahtsime teha katset, et näha prügi liikumist, kas ta väljutab selle kohe, või hiljem, kas see jääb teda vaevama pikemaks ajaks, seetõttu oli vaja see eksperiment läbi viia.” Uuringu põhiline eesmärk oli näha, kui palju looduses olevat prügi on, kui kiiresti see läbib seedesüsteemi ja kuidas see mõjutab rändkrabi pikema aja jooksul, selgitas Torn.Rändkrabi uuris Kaire Torn just seetõttu, et teda on lihtne uurida ja krabi on üsna ablas loom: “Mis sa talle ette annad, selle ta ära sööb.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.