Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?

Naiste töö on endiselt madalamalt tasustatud, samas teevad nad rohkem majapidamistöid ja tegelevad lastega, mistõttu jääb neile vähem vaba aega kui meestele. Tavasuhtluses pakub soolise võrdõiguslikkuse teema kõneainet eelkõige selleks, et materdada soolise võrdõiguslikkuse volinikku pseudoprobleemide tekitamise eest. Ometigi võiksime Euroopa kontekstis teravalt silmatorkavate faktide taustal teemasse täiskasvanulikumalt suhtuda – ehk on probleem meile nii lähedal, et me seda selgelt näha ei suuda, või ehk vastupidi – kadunud meie isiklikust elust hoomamatusse kaugusse.Minu puhul kehtis pikka aega viimatinimetatu. Fakt, et Eestis omandab kõrgharidust rohkem naisi kui mehi, ja et naiste õpitulemused kipuvad paremad olema, on teada-tuntud. Nõnda ilmselt juhtuski, et ma kuue ülikooliaasta jooksul täielikult unustanud olin, et ma olen ju naine. Karm reaalsus, mis kaasneb naiseks sündimisega, ei lasknud ennast pärast ülikooliseinte vahelt lahkumist kaua oodata. Ühes Eesti Vabariigi uuendusmeelsemas kutseõppeasutuses täiendkoolitusel osaledes kuulsin kahe päeva jooksul rohkem soospetsiifilisi kommentaare kui oleks olnud mõistlik viisakalt vaikides taluda.