Meestearst annab nõu: kusemishäirete ennetamise võimalused

Kõige tähtsam on mõista, et enamik meie tervisemuredest ajas kumuleerub. See tähendab, et haigus või mingi kehafunktsiooni häire ei teki üleöö, vaid alus selle probleemi tekkeks on loodud varem, sageli aastaid või suisa aastakümneid tagasi. Elu jooksul kogetud negatiivsed tervisemõjurid kahjustavad meie keha järk-järgult. Need kahjustused kuhjuvad ja mingil hetkel saavad keha kompensatsioonimehhanismid selle pideva surve tagajärjel välja kurnatud, mis väljendubki haiguste või funktsionaalsete häirete tekkes, kirjutab meestearst Margus Punab.

Näiteks on eesnäärme healoomuline suurenemine paljudel meestel vanusega kaasas käiv loomulik protsess ja enamasti see muutus olulist häiret kusemises ei tekita. Kui aga eesnäärme suurenemisele on eelnenud või lisanduvad hiljem eesnäärme põletikulised haigused, siis on sageli tagajärjeks kusemishäirete teke või nende oluline süvenemine. Seejuures saab eesnäärmepõletik kõige sagedamini alguse just mehe seksuaalse aktiivsuse tipus kahekümnendates eluaastates ja on sageli seotud põetud suguhaigustega, partneri sugutrakti põletikega või siis sagedase jalgade või alakeha külmetamisega. Seega esmane kusemishäirete ennetus seisneb esimeses elupooles kuse-sugutrakti põletike vältimises või kui siiski need tekivad, siis kiires ja asjatundlikus ravis.

Eesnääre ja laiemalt kusetrakt on väga tundlik külmetamisele. Keha alajahtumised ning töö külmas ja niiskes keskkonnas on ühed olulisemad kusemishäirete riskitegurid. Iseloomulik on, et paljudel juhtudel võib just jalalabade külmetamine soodustada kusemishäirete teket või võimendada juba olemasolevaid probleeme selles sfääris.

Tänapäeva üheks suurimaks ja väga laiaulatusliku negatiivse mõjuga terviseriskiks on istuv eluviis, mis mõjutab väga olulisel määral ka eesnäärme ja teiste vaagnapiirkonna organite tervist. Pikaajalisel istumisel väheneb vaagna ja eriti selle põhjas paikneva eesnäärme verevarustus. Ühelt poolt tekib istumisel vaagnasse ainevahetuse jääkprodukte sisaldava veenivere pais ja teiselt poolt väheneb istudes lihastöö madala aktiivsuse tõttu ka värske arteriaalse vere pealevool. Samas on teada, et hea verevarustus on kõigi meie organite optimaalse toimimise aluseks. Seega on väga oluliseks alakehamuresid ennetavaks meetmeks piisav füüsiline aktiivsus. Paar korda nädalas trennitegemine aga ei kompenseeri igapäevase istumise negatiivseid mõjusid. Minu üheks peamiseks soovituseks on mitte istuda tunde järjest, vaid püüda mõnekümne minuti järel teha kasvõi lühiajaline vaagna verevarustust aktiviseeriv liikumispaus. Positiivne on ses kontekstis isegi minutiline aktiivset lihastööd nõudev liikumine jalgadel.

Väga oluline on ka sageli ehk vähetähtsana tunduvate kusemishäirete õigeaegne ravi, sest kui hilineda kusemistakistust põhjustavate haiguste ravimisega, võib tagajärjeks olla selline põielihase kahjustus, mida pole enam praegu olemasolevate ravimitega võimalik lahendada. Sama kehtib ka ärritustüüpi kaebuste kohta, sest aja jooksul põletiku tõttu kujunevad ehituslikud muutused eesnäärmes on väga vaevaliselt, teatud kahjustuste ulatusest alates aga sageli üldse mitte tagasipööratavad.

Aktiivselt turustatakse väidetavalt kusemishäireid ennetavaid, leevendavaid ja eesnäärmehaigusi „ravivaid“ ilma retseptita preparaate. Kahjuks pean tõdema, et enamiku apteegivõrgust väljaspool turustatavatest preparaatidest võib julgelt liigitada „lollidelt tulebki raha ära võtta“ kategooriasse. Samas on olemas looduslikke tooteid, mis kergematel juhtudel võivad kusemishäireid leevendada. Neist enim on uuritud serenoapalmi ja aafrika ploomipuu koore ekstrakte ning meie endi kohalikust loodusravikultuurist on pärit väikeseõielise pajulille ja ka kõrvitsaseemnete kasutamine. Aga nagu eespool ütlesin, on probleemide tekkimisel esmatähtis välja selgitada murede põhjus, välistada ohtlikumad kehalised muutused ja alles seejärel on õige koht ennetavaks ja toetavaks raviks.

Väga oluline kusemishäireid ja eesnäärmemuresid ennetav meede on aktiivne seksuaalelu (siinse raamatu kontekstis mõistan selle all just seemnepurskega lõppevat seksuaalset tegevust). Mingi kogus eesnäärmes toodetud sekreeti väljub eesnäärmejuhade seina silelihasrakkude töö mõjul pidevalt, seemnepurskel rakendub lisategurina ka vaagnapõhjalihaste märgatavalt võimsam jõud. Nii väljub iga seemnepurskega 0,5–1 ml eesnäärmesekreeti. Seemnepursete puudumine viib aja jooksul sekreedi peetumiseni eesnäärmejuhades. Eesnäärmejuhad venitatakse välja ja nende seinte lihasfunktsioon, mis tagab juhade loomuliku tühjenemise, võib selle tõttu aja jooksul halveneda. Sekreedi peetumine loob soodsama pinnase ka mikroobide kasvuks ja seeläbi põletiku tekkeks. Põletik kahjustab eesnäärmejuhasid ja võib põhjustada nende osalise või täieliku sulguse, mille tagajärjeks on olukord, et teatud eesnäärme osadest sekreet enam välja ei pääse. Eesnäärmejuhade loomuliku tühjenemise taastamine on eeldus eesnäärme tervenemisele.

Seksuaalelu puudumine või ka harvenemine mõjutab enam just kesk- ja vanemaealisi mehi, kuna eesnäärme keskosast lähtuv eesnäärme suurenemine surub sekreeti tootvad koed külgedele, sekreeti transportivad juhad venivad pikemaks ja sekreedi väljapääs on noore mehega võrreldes veelgi raskenenud. Tekib suletud ring, kus eesnäärme suurenemine raskendab juhade tühjenemist ja sekreedi peetumine põhjustab omakorda eesnäärme suurenemist.

Hiina kultuuritraditsioonis on aastatuhandeid soovitatud sealsete meeste bioloogiliste eripärade tõttu seemnepursete arvu ohjata. Kahjuks kontekstist väljakistuna on see teadmine jõudnud ka läänemaadesse. Seemnepursete arvu piiramine ei tähenda idamaades seksi piiramist, pigem vastupidi. Eesmärgiks on eelkõige spermide „kokkuhoid“. Seemnepursketa orgasmi puhul toimub siiski vaagnapõhjalihaste intensiivne töö, mis mingil määral aitab ka eesnäärmel tühjeneda ja kindlasti parandab eesnäärme piirkonna verevarustust. Seemnepursketa seksi negatiivsete mõjude vältimiseks on välja töötatud ka kultuurispetsiifilised kompensatsioonimeetodid. Nii soovitatakse seemnepursete arvu piiraval mehel teha regulaarselt eesnäärmemassaaži. Võib teha ise või lasta arstil teha. Minu kliinilise kogemuse põhjal on seemnepursketa seks siiski teatud juhtudel seotud vaagnapiirkonna vaevuste, sealhulgas ka kusemishäirete tekkega. Ilmselt on selle põhjuseks seksuaalsel stimulatsioonil liikuma hakkavad ja lõpuks suguteedesse toppama jäävad suguorganite toodetud sekreedid, mis muudavad suguteede siserõhku, aga võimalik et põhjustavad paiguti ka keemilist ärritust.

Tänase arusaama järgi on inimene seksuaalne olend oma sünnist (tegelikult ilmselt juba ka emaüsas) surmani. Kõigi teiste positiivsete kehaliste ja vaimsete mõjude kõrval mehe organismis toetab regulaarne seksuaalelu olulisel määral ka eesnäärme tervist.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Margus Punabi raamatust „Meeste tervis“.

 

Seotud