Juba 1959. aastal arvutas Nõukogude Liidus töötanud astronoom ja astrofüüsik Jossif Samuilovitš Šklovski Marsi kuu Phobose orbitaalliikumise muutusi ning jõudis uskumatule avastusele, et Phobose orbiit on kahanev, mis vihjab sellele, et see võib olla seest õõnes, kunstlik ning põhimõtteliselt suur titaanist kosmoselaev.
Šklovskit teatakse tema suure panuse tõttu teoreetilisse astrofüüsikasse. Peale selle kirjutas ta koos Ameerika astronoomi Carl Saganiga raamatu “Intelligentne elu universumis”.Marsil on kaks kaaslast – Phobos (kreeka keeles ‘hirm’) ja Deimos (kreeka keeles ‘ahastus’), mis on väga sobivad, arvestades seda, et Marss on nimetatud sõjajumala järgi. Mõlemad kaaslased avastas 1877.
