Marika Blossfeldt: Mulle meeldib mõelda igast hingetõmbest kui inspiratsioonist

Mulle meeldib mõelda igast hingetõmbest kui inspiratsioonist. Mõiste inspiratsioon tuleneb ladina sõnast inspirare ja tähendab sõna otseses mõttes “sisse hingamist”. See tähendab ka vaimset stiimulit millegi tegemiseks või tundmiseks, eriti millegi loomingulisega tegelemiseks. Huvitaval kombel on eesti keeles sõnad hing ja hingamine ühe tüvega. Ingliskeeles väljendatakse neid kahte mõistet täiesti erinevate sõnadega: hing on soul ja hingamine on breath. 

Tundub, et on tõepoolest olemas seos hingamise ja hinge vahel, sest viimase hingetõmbega lahkub ka hing kehast. Kundalini jooga meister joogi Bhajan tavatses öelda, et iga hingetõmme ühendab meid loojaga. Iga hingetõmme tuletab meile meelde, et ka meis on jumalikkust. Iga hingetõmmet võib pidada lüliks meie ja universumi vahel, mis näitab et oleme osa kõiksusest. Ka kaunis side taimede ja loomade, sealhulgas inimeste vahel näitab kõige ühtekuuluvust – me hingame sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi; taimed aga hingavad sisse süsihappegaasi ja välja hapnikku. Meie toidame taimi ja nemad toidavad meid.

Kutsun üles hingamist väärtustama ja seda teadlikult kasutama. Ta on tõesti erakordne ja alati kättesaadav, ei eelda mingeid tingimusi ega seadmeid, vaja on vaid temaga ühenduses olla. Alguses piisab ka sellest, kui võtad hetkeks aega, et harjutada aeglast ja sügavat hingamist.

Aeglane ja sügav hingamine

Aeglane ja sügav hingamine on lihtne võte keha lõdvestamiseks, närvide rahustamiseks, energiakanalite avatuna hoidmiseks ning energia vaba voolu tagamiseks. See soodustab pea tühjendamist mõtetest, valu leevendamist, põletiku alandamist, emotsioonide tasakaalustamist ja vere aluselisuse tõstmist. Suurem hapniku hulk kiirendab ainevahetust ja võimaldab tõhusamalt kaloreid põletada.

Sügav hingamine suunab õhu alumistesse kopsusagaratesse, mis kinnitab ajule, et kõik on korras, puudub hädaolukord ning stressiahel jääb käivitamata.

Aeglase ja sügava hingamise harjutamiseks istu sirge seljaga ja hoia molemad jalad ristamata kindlalt maas, käed süles. Võid kasutada mõnda mudrat ehk käteasendit.

Variandid:

• Aseta vasak käsi parema käe peale (meestel parem käsi vasaku käe peal), peopesad ülespoole ja pöidlaotsad koos.
• Aseta üks käsi rinnale ja teine ülakohule.
• Aseta käed reitele peopesad ülespoole, pöidla ja nimetissõrme otsad ühendatud.

Sule silmad ja hinga sügavalt läbi nina sisse, samal ajal kõhulihaseid lõdvestades. Nii on võimalik sügavalt hingata alumistesse kopsusagaratesse. Hinga nina kaudu välja ning tõmba naba õrnalt selgroole lähemale, see aitab täiuslikult välja hingata. Tunneta sisse hingates, kuidas kõigepealt täituvad õhuga kopsude alumised sagarad, seejärel keskmine osa ja viimaks kopsutipud.

Välja hingates toimi vastupidi: esmalt tühjenda kopsutipud, seejärel keskmine osa ja viimaks alumine. Püsi hetkes – taju oma hingamist teadlikult ja meeleliselt, kuula hingetombeid ning märka kõiki pisikesi muutusi, mis sisse ja välja hingates kehas toimuvad: kuidas roided laienevad ja kokku tõmbuvad, kuidas kõht välja ja sisse liigub, kuidas õlad tõusevad ja langevad, kuidas kopsud täituvad ja tühjenevad, kuidas sissehingamise heli erineb väljahingamise helist, kuidas sissehingatav õhk on pisut jahedam kui väljahingatav õhk. Pane tähele, kuidas keha lõdvestub ja kuidas meeled rahunevad.

Iga hingetombe ajal võib ette kujutada valguse, puhtuse ja värske energia sisse voolamist ning välja hingates murede, pingete ja mürkide väljumist. Leia iga päev aega, et tegeleda sügava hingamisega, isegi viiest minutist on palju kasu.

Hingamiskõnd

Hingamiskõnd on vaikuses ja teadlikult hingates kondimine. See on meditatsioon liikudes ning võrratu trenn kopsudele ja südamele. Täpselt nii nagu eelnevalt mainitud aeglase ja sügava hingamise puhul, on siingi tähtsaim hingata nina kaudu sisse ja välja ning suunata õhk teadlikult kopsude alumistesse sagaratesse. Hingamise viis määrab ära selle, kas keha reageerib liikumisele rasva talletamise või põletamisega. Kui intensiivsus kasvab, põletab keha rohkem veresuhkrut kui rasva. Suu kaudu õhu ahmimine suunab selle automaatselt kopsutippudesse, kus seal paiknevad närviretseptorid saadavad ajule signaali: “Hädaoht! Hädaoht!”, mis omakorda käivitab stressiahela ja käsib kehal talletada rasva ning põletada hoopis veresuhkrut. See omakord tekitab hiljem tugeva suhkruhimu.

Trenni intensiivsuse vähenedes põletab keha rohkem rasva ja vähem veresuhkrut. Kui suunad keha trenni ajal sügavalt kopsude alumistesse sagaratesse hingama, võid seeläbi talle õpetada, kuidas taluda üha suuremat pingutust, ilma et keha tajuks hädaolukorda ja käivitaks stressireaktsiooni. Nii harjub keha üha rohkem põletama loomuliku energiaallikana rasva mitte veresuhkrut. Võti peitub füüsilise pingutuse aeglases suurendamises ja pidevalt nina kaudu hingamises.

Kui jõuad treenides sellisesse punkti, kus tunned, et ei suuda nina kaudu hingamist jätkata, siis aeglusta harjutust või peata see. Taasta sügav hingamisrütm nina kaudu sisse ja välja hingates ning jätka seejärel harjutuse sooritamist. Sügav hingamine masseerib südant, sest kopsud liiguvad rütmiliselt selle ümber. Roiete kergitamise ja langetamise abil võib roiete paindlikkust tõsta. Paljud alaseljalihased on roietega ühendatud ning paindlike roiete abil võib ka neid lihaseid paindlikuna hoida, parandades nii alaselja liikuvust. Pinnapealne hingamine teeb aga rinnakorvist tõelise puuri, mis kopsud ja südame endasse sulgeb ning kokku surub.

Hingamiskõnni harjutamiseks määra endale paras kõndimiskiirus, selline tempo, mida võid säilitada ilma liigse pingutuseta, kuid samas tunda, et liigud aktiivselt. Hakka teatud arvu sammude vältel sisse ja välja hingama. Võid alustada sissehingamist nelja sammu vältel ning väljahingamist järgmise nelja sammu vältel. Leia rütm, mis sulle sobib. Sisse- ja väljahingamise vältus ei pruugi olla sama. Voib-olla on selleks sisse hingamine kuue sammu ja välja hingamine kaheksa sammu vältel, mis teeb kokku neliteist sammu. Kasvata aeglaselt sisse- ja väljahingamiseks kuluvate sammude summa kahekümne neljale.

Ära unusta hingata sügavalt ja teadlikult läbi nina, et võiksid tõeliselt tunda kopsude täielikku paisumist ning kokkutõmbumist ühes rütmis oma sammudega. Pane tähele, kui palju rohkem õhku nõnda sisse hingad. Kuula oma hingamist ja tee sellest liikumismeditatsiooni aktiivne osa. Alusta hingamiskõnni harjutamist kümnest kuni viieteistkümnest minutist päevas ja kasvata see pikapeale tunnini. Kui muudad hingamiskõnni oma iagpäevaelu osaks, on su kopsud ja süda tänulikud!

Sa ei ole see, mida sööd, vaid see, mida omastad 

Raamatu “Looduslik toit. Ehe ja tervendav” autor Marika Blossfeldt pakub loengusarjas “Sa ei ole see, mida sööd, vaid see, mida omastad” põgusa ülevaate seedesüsteemist, seletab seost immuunsüsteemi ja seedetrakti vahel, vastab küsimusele miks tänapäeval nii palju allergiaid ja toiduvastaseid reaktsioone esineb, seletab lahti, mis tähendab gluteeni ja kaseiini talumatus, viib tähelepanu soolestikus elavate kasulike bakterite tähtsusele meie tervisele ning pakub lahendusi kuidas toiduga tugevdada nii oma soolefloorat kui immuunsüsteemi.

Marika Blossfeldti loengud toimuvad:

• Neljapäeval, 14. mail kell 18 loeng Tartus, Annely Sootsi Tervisekoolis (Kalevi 108)
• Reedel, 15. mail kell 18 loeng Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)
• Laupäeval, 16. mail kell 18 loeng Hanilas, August Tampärgi nimelises Hanila muuseumis 
• Pühapäeval, 24. mail kell 15 kundalini jooga tund koos vestlusega, Rakveres, NOM stuudios (Lai tänav 12)
• Esmaspäeval 25. mail Põltsamaal, Põltsamaa Kultuurikeskuses (J. Kuperjanovi 1) – kell 18-19.30 loeng, kell 19.30-21 kundalini jooga
• Kolmapäeval, 27. mail kell 18 Moostes, MoKS – terviktoidu kokatund
• Neljapäeval, 11. juuni kell 17.30 loeng Pärnus, Maarja-Magdaleena Gildis (Uus tänav 5)

Marika Blossfeldt on lõpetanud New Yorgi Integratiivse Toitumise Instituudi (Institute for Integrative Nutrition) ning on “Looduslik toit. Ehe ja tervendav” autor. See on teine raamat sarjast, mis pakub teavet ja innustust toiduvalmistamise, söömise ja täisväärtusliku elamise kohta. Esimese raamatu ingliskeelne versioon “Essential Nourishment, Recipes from My Estonian farm” pälvis 2012. aastal kokaraamatute konkursil Gourmand World Cookbook Awards Pariisis kolmanda koha, kuulutati nominendiks konkursil Book of the Year Ameerika Ühendriikides ning võitis konkursil The Living Now Book Awards (USA) kuldmedalli.

Marika on Polli Talu Loomingulise Keskuse – rahvusvahelise visuaalse, lava- ning ravikunsti keskuse asutaja ning tegevjuht, kus ta suvekuudel juhatab jooga- ning terviselaagreid. Kirgliku terviktoidu propageerijana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste iga söögikord oleks võimalikult kvaliteetne ning maitsev.

Vaata ka www.pollitalu.wordpress.com ja www.MarikaB.com

Kuula Marika Blossfeldti Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”