Absoluutselt iga mees võiks mõista ja endale teadvustada, millised on Eesti meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomulise kasvaja ohutegurid. Igal aastal enam kui 1000 uut eesnäärmevähi juhtumit on liiga palju.
Tartu Ülikooli Kliinikumi professori Margus Punabi sõnul on eesnäärmevähi puhul oluline eeskätt perekondlik soodumus. „Meestel, kelle lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, on vähemalt 2–4 korda suurem tõenäosus haigestuda samasse haigusesse,“ selgitab Punab, kes on andnud välja mahuka meditsiinisoovitustega raamatu „Meeste tervis. Eesnäärmehaigused ja alakeha vaevused“.
Haiguse teket soodustab arsti sõnul ka loomne rasv ja liharikas toit, mis võib mõne uuringu järgi tõsta kasvaja tõenäosust isegi kuni kaks korda. Samas puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav toitumine võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Samuti on suurem risk haigestuda eesnäärmevähki kõrgenenud vererõhu ja suure vööümbermõõduga meestel.
„Risk on madalam neil meestel, kes elavad aktiivset ja regulaarset seksuaalelu turvalise partneriga,“ märgib Punab. „Haigestumise riski suurendab kindlasti alkoholi liigtarvitamine, samas on kirglikel kohvijoojatel risk pisut väiksem. Vähiriski võib üllataval kombel vähendada ka tomatite ja veelgi enam töödeldud vormis tomatitoodete regulaarne tarvitamine.“
Uuringud on näidanud, et alates kasvajalise iseloomuga rakkude tekkest kuni haigusnähtude avaldumiseni kestab eesnäärmevähi areng keskmiselt 15–25 aastat. „Nii on suur osa eesnäärmevähkidest suhteliselt aeglase kuluga, eriti just vanematel meestel ja ei pruugi otseselt ohustada mehe elu ega tervist. Paljud selle diagnoosiga mehed lahkuvad meie seast hoopis teiste haiguste tõttu.“
Kõige tähtsam on Punabi sõnul tuvastada haigus võimalikult varases arengujärgus, mistõttu on ülioluline meeste süsteemne ja regulaarne testimine, kasutades eesnäärmehaiguste spetsiifilist markerit, PSA veretesti.
Vaata lisaks Margus Punabi raamatu “Meeste Tervis” kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
