Seksuaalne klapp ei ole mingi vidin või abivahend seksimise ajal kasutamiseks. Võib-olla on ka selline klapp olemas, aga siinkohal jätkub jutt ikkagi intiimsest sobivusest ja mittesobivusest ehk siis klappimisest ja mitteklappimisest, kirjutab Margus Jõemägi raamatus “Elumees ja lõbunaine”.
On mingi X-faktor, mis paneb kõik voodis klappima, ja näiteks Z-faktor, mis tähendab täielikku mitteklappimist. Mingis osas tuleb sellega ilmselt leppida, mingis osas on see ka muudetav, sest enamik asju istub meie kahe kõrva vahel. Sageli istuvad nad seal väga jonnakalt ammu väljakujunenud koha peal ja kivinenud poosis. Hea motivatsiooni ja tahtmise juures on neid võimalik siiski lahti raputada ja ümber paigutada.
Kui sul on väga hea põhjus, miks sa tahad elada koos inimesega, kellega seks ei klapi, pole seksi puudumine ilmtingimata maailma lõpp. Maailm lõpeb täpselt siis, kui ta lõpeb. Suure tõenäosusega ilma meie abita. See ei pea olema kindlasti ka suhte lõpp. Kui mõlemad on valmis teadlikult selle teemaga tegelema ja sinna aega ja raha panustama, on vägagi suur võimalus õnnelikuks lõpuks ja seda igas mõttes.
Kui inimesed ikka väga midagi tahavad, saavad nad selle. Oluline on teadlikkus ja tõeline soov. Sageli võib olla hoopiski nii, et on mingi teine ja palju olulisem põhjus, miks ei taheta selle inimesega koos olla. Lihtsalt ei taheta seda endale tunnistada või ei suudeta teadvustada. Sellisel juhul on vägagi suur tõenäosus, et ka seks pole see, mis vaja.
Suurepärane seks vajab lähedust, vabadust, ehedust, ausust, avatust, alistumist ja haavatavust. Kui intiimpartnerite vahel kõike seda pole, saab seks heal juhul olla OK, aga võib ka üsna tüütu või täitsa halb olla. Suure tõenäosusega ka kõik muud asjad, mis kahe lähedase inimese vahel aset leiavad. Tegelikult ei saa sellisel juhul lähedusest rääkidagi, on lihtsalt inimlikult ja intiimselt läbikäivad inimesed.
Näiliselt võiks ju sellestki piisata, aga paraku igatseb meie sügavaim olemus midagi enamat. Isegi kui me ise seda ei märka või endale tunnistada ei taha. Probleemid, tülid, arusaamatused, viha – need kõik on märgid sellest, et midagi on kusagil valesti või puudu. See on informatsioon sellest, et kusagil on probleem, millele tuleb tähelepanu pöörata. Nagu organismi puhul valu ja villidega.
Mida saame selleks teha? Järjekordselt on vastuseks teadlikkus: üritage ennast ja suhet analüüsida, jälgige oma käitumist kõrvalt ehk vaatleja positsioonilt ning märgake detaile. Otsige asju asjade all.
Allikas: Piret ja Margus Jõemägi “Elumees ja lõbunaine”, kirjastus Pilgrim
