Teadlaste loodud uus indeks laiendab võimalike elu tekkeks sobilike planeetide ringi, jättes kõrvale vedela vee nõude.
Enamuse teadlaste arvates leidub maavälist elu kõige tõenäolisemalt mõnel Maale sarnaneval planeedil. Võimaluste sedavõrd suur kitsendamine võib olla aga põhjendamatu.
Rühm teadlasi tegi seetõttu ajakirjas Astrobiology ettepaneku võtta kasutusele indeks, mis mõõdab planeedi elamiskõlblikkust palju laiema kriteeriumite kogumi alusel. “Me üritame vältida Maa-keskset lähenemist, arvutades planeedi elamiskõlblikkust sõltumata vedela vee olemasolust,” selgitas Puerto Rico ülikooli füüsik ja uue indeksi üks autoritest Abel Mendez.
Astronoomid on avastanud enam kui 700 päikesesüsteemi-välist planeeti, millest paljud on gaasihiiud, mis asuvad oma kodutähele liiga lähedal või jäävad sellest liiga kaugele, et olla Maaga sarnased. Mendezi rühm soovib laiendada praeguseid väheseid võimalusi, mille puhul peetakse elu leidumist planeedil võimalikuks.
Nad tegid ettepaneku võtta planeetide elamiskõlblikkuse hindamisel lisaks Maa-sarnasuse indeksile kasutusele ka üldisem planeedi elamiskõlblikkuse indeks.
Esimene indeks mõõdab, kui palju sarnaneb mingi planeet Maale oma massi, temperatuuri ning koostise poolest. Teine indeks tugineb sellele, kas planeedil leidub Maa mõistes võõrapäraseid keemilisi elemente, vedelikke või energiaallikaid. Maaväline elu võib süsiniku asemel tugineda teistele keemilistele elementidele, eluks vajalikku vett võib asendada mõni muu vedelik ning päikesevalgust mingi teistsugune energiaallikas.
Ka meie enda päikesesüsteemis on olemas Saturni kuu Titaan, millel leidub vett ainult kivikõvade jääkamakatena. Samas on Titaanil olemas vedelas olekus süsivesinikega täidetud järved ja jõed, mis on viinud mõned teadlased mõttele, et seal võib leiduda elu. Seega on Titaani Maa-sarnasuse indeks üsna madal, kuid elamiskõlblikkuse indeks keskmine.
Titaani vastandiks on kõrgema Maa-sarnasuse indeksiga Marss, mis sarnaneb oma suuruse ja koostise poolest Maale rohkem. Punase planeedi pinnalt ei ole aga leitud ühtegi teadaolevat vedelikku, mistõttu on selle elamiskõlblikkuse indeks Titaanist madalam.
Mõlema indeksiga arvestamine võimaldab teadlastel maavälise elu otsingutel planeete elu tekke võimaluste poolest nüansirohkemalt ja komplekssemalt hinnata.
Kuigi praeguste teleskoopidega ei saa tuvastada paljusid nende indeksite arvutamiseks vajalikke eksoplaneedi tunnuseid (näiteks suurust või atmosfääri koostist), võivad tulevikuinstrumendid seda võimaldada. Mendezi hinnangul võivad astronoomid juba 10-20 aasta pärast suuta eksoplaneedi avastamisel öelda ka planeedi mõlema indeksi suurused.
Skeptikute arvates on siiski olemas piisavalt head biokeemilised põhjused uskumaks, et ka teistes maailmades peab elu põhinema süsinikule ning sõltuma vedelast veest.
Artikli autor Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee
