Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) andis eile avalikustatud raportis teada, et maailma õhusaaste hulk ja selle kujutatav oht maailma rahvastikule on saavutanud “rahvatervisealase hädaolukorra” mõõtmed.
92% maailma rahvastikust elab paikades, mis ei vasta MTO nõutavale ohutu õhukvaliteedi tasemele, mistõttu sureb otseselt õhusaaste tagajärjena igal aastal ligi 6 miljonit inimest.
“Tänapäeval on õhusaaste – nii välis- kui ka siseõhusaaste – maailmas suurim keskkonnaoht inimese tervisele, vastutades iga üheksanda surmajuhtumi eest,” kirjutab raportis dr Maria Neira, kes on MTO rahva- ja keskkonnatervise osakonna juht.
Suurbritannias asuva Bathi ülikooli eestvedamisel töötas rahvusvaheline teadlaste meeskond koos MTO-ga ligi kolmest tuhandest üle kogu maailma paiknevast linna- ja maapiirkonnast pärit andmete kogumise ning analüüsimisega. Meeskond kasutas nii maapinnal kui õhus keskkonna mõõtmisvahendeid ja satelliitandmeid, et luua kõigi aegade kõige üksikasjalikum õhukvaliteedi mudel ning õhusaastega seonduvate terviseandmete kogumik.
Lisaks on MTO esmakordselt andmed jaotanud riigipõhiselt, paljastades nõnda suurimad piirnormidest üleastujad.
Pärast mullu laialdast kõlapinda leidnud uudist selle kohta, et Shenyangi linna õhusaaste on 50-kordselt ületamas soovituslikku piirmäära, pole ka üllatav, et Hiina on kõnealuse erakordselt ebameeldiva edetabeli tipus. Hinnanguliselt suri selles riigis saastunud õhust tingitud haiguste tagajärjena 2012. aastal miljon inimest.
Hiinale järgneb ligikaudu 600 000 surmaga India ning kolmandale kohale tuli 140 000 surmaga Venemaa. Ameerika Ühendriigid said 184-st loetletud riigist üheksanda koha ning Suurbritannia tuli 16 000 surmaga 25. kohale. Esikümme näeb välja selline:
- Hiina – 1 032 833
- India – 621 138
- Venemaa – 140 851
- Indoneesia – 61 792
- Pakistan – 59 241
- Ukraina – 54 507
- Nigeeria – 46 750
- Egiptus – 43 531
- USA – 38 043
- Bangladesh – 37 449
Dr Neira sõnul teevad need andmed riikide jaoks raskeks oma vastutuse eiramise, lisades ajalehele Guardian antud intervjuus järgmist: “Riigid on sunnitud silmitsi seisma põhjalike andmetega. Nüüd kui meil on täpselt teada see, kui palju elanikke sureb õhusaaste tõttu, pole riikidel mingit vabandust tegevusetuseks.”
Hinnanguliselt sureb igal aastal kolm miljonit inimest välisõhusaaste tõttu, mis on põhjustatud heitgaasidest, jäätmete ja prügi põletamisest, kivisöel töötavatest elektrijaamadest ning tööstustegevusest. Kuid raport hoiatab, et siseõhusaaste võib inimesele mõjuda sama kahjulikult, eriti vaesemates arengumaades, kus kodusid köetakse endiselt söega.
Raporti kohaselt “pärineb ligi 90% õhusaastest tingitud surmajuhtumitest madala või keskmise arengutasemega riikidest, kusjuures peaaegu kaks kolmandikku kõigist surmadest leiab MTO andmete kohaselt aset Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani läänepiirkondades.”
MTO-s peadirektori abina töötav dr Flavia Bustreo lisas aruandes järgmist: “Õhusaaste halvendab jätkuvalt kõige haavatavama elanikkonna – naiste, laste ja vanurite – tervist.”
Dr Neira väljendab arvamust, et nii väikeses kui suures plaanis on võimalik leida olukorrale lahendusi, tuues näidetena välja säästva transpordi, tahkete jäätmete parema käitlemise, puhta kütuse kasutamise majapidamistes, taastuvenergia kasutamise ning tööstuslike heitkoguste vähendamise.
“Tervishoiusektori roll on selle kõige juures väga oluline ning vaja oleks teha ka koostööd teiste sektoritega, et saavutada maksimaalne ühine kasu üldsuse tervisele, kliimale, keskkonnale, ühiskonnale ja inimarengule,” seisab raportis. “Peamiseks eesmärgiks on inimelude päästmine, mille nimel tuleks rakendada asjakohast poliitikat õhusaastega tegelemiseks tervishoiu-, transpordi-, energia- ja linnaarengusektoris.”
Allikas: Iflscience.com
Tõlkinud: Joonas Orav
