Loomade eestkostjad pöördusid karusloomafarmide tegevuslubade asjus õiguskantsleri poole

Avaldame pöördumise täisteksti muutmata kujul:”Loomaõiguste eest seisvatele ühingutele on loomade heaolu ja nende elementaarsete õiguste tagamise eest seismisel mureks, et loomad olulise osana meie ühiskonnast ei ole õigusruumis esindatud piisavas terviklikkuses.Pöördume Teie poole palvega selgitada, kas Eesti õigusruumiga on kooskõlas anda inimesele majanduslik võim looma üle ilma vahetu tingimuseta tagada loomale vähimad võimalikud elamistingimused ja ilma, et isik tõendaks, et tal on piisavad rahalised võimalused, mis tagaksid looma tervise ja heaolu ning ühtlasi keskkonna kaitse.Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi põhiseadus) ega ka selle kommentaaridest ei leia sõna “loom” tõsiseltvõetavat kasutamist tundevõimelise elusolendi tähenduses. Ometi läänemaailma teadusringkondades selle üle enam tõsimeeli ei vaielda. Küll leiab põhiseadusest ja selle kommentaaridest viite loomale kui sellisele olendile, keda inimesel on õigus tappa teda eelnevalt uimastamata, et tagada inimese õigus usuvabadusele. Põgusalt positiivne viide on “loomastiku elemendile” kui looduressursile, mida tuleb kasutada säästlikult. Pisut suurema põhjalikkusega on käsitletud inimese õigust looma poolt tekitatud kahju hüvitamisele. Ainus viide loomale kui tundevõimelisele olendile on leitav põhiseaduse § 38 kontekstis akadeemilisele vabadusele vastanduva loomade julma kohtlemise keeluna. Sulgudes märgitud näitena.Seetõttu ei ole tegelikult ei üllatav ega ebaloogiline, et loomade (elementaarsete) õiguste kaitse on jäänud seadustega või seadustes terviklikult hõlmamata.