Lõppude lõpuks on igaühe enda valik, kas ta loob harmooniat või kaost. Kui hakkame hinnanguid andma ehk kommenteerima, siis loome sellega suhtumise, kas siis negatiivse või positiivse. Millegi loomiseks ja muutmiseks on vaja omada võimet edasi liikuda, paigal seistes ei juhtu midagi ja ei ole loomingut. Mis ja kuidas maailm muutub, saad teada vaid teel olles, kirjutab Pille Teearu oma kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatus “Tunnete teekond”.
Eelkõige võta kasutusele oma lapselik uudishimu ja märkamine, keskendu ja tee asju lapseliku rõõmu ja ehedusega, teretades kõiki ja kõike, kes või mis teekonnal vastu tuleb. Kõik see on elav ja käesolevas hetkes koos sinuga.
Loomise takistuseks saab olla vaid suure minevikukoorma kaasa vedamine ja selle kaudu tulevikust mõtlemine, loomine. Meie endi mõtted ei paku uusi ideid, vaja on mõtetest vabaneda, luua ruumi enda ja mõtete vahele. See on oskus, mida tuleb harjutada.
Mida praktilisemate asjadega sa tegeled, seda suurem võimalus on reaalselt midagi luua. Parimad ideed võivad tulla väga praktiliste tegevuste kaudu, näiteks jalutades ja koristades.
Oma elu loomisel on suureks abiks küsimuste esitamine. Küsi, kui sa ei tea, küsi küsimusi endalt ja teistelt. Hea ja halb küsimus, suletud ja avatud küsimus, pane tähele, mis tegelikult vastuse annab. Näide suletud küsimuse kohta: “Oled sa õnnelik oma abielus?”. Vastus ei pruugi olla tõene, vaid põhineb emotsioonidel. Selle asemel saad küsida avatud küsimuse: “Mida sa soovid parandada või muuta?”. Selline aitab märgata ja keskenduda, kuidas sa seda teeksid, mis on selle mõtte taga.
Veel avatud küsimusi: mida soovid oma suhtes parandada, mida soovid oma töös parandada? Sul on alati õigus nõuda parimat, aga selleks on vaja teada oma vajadusi. Alles siis saad hakata looma, hoides fookuse ja tähelepanu sellel, mida päriselt vajad.
Palju tarku raamatuid õpetavad, kuidas luua. Valik on sinu, kas sa loed selle kohta või teed midagi praktiliselt. Vahel vajame vaid väikest toetust või tõuget teiselt inimeselt, et saaks uuesti liikuma hakata.
Üks liigutav lugu pikaajalise suhte hoidmisest ja loomisest. Kümmekond aastat tagasi, kui olin sõbral külas, käisime enne õhtut poest läbi. Panin tähele, et ta ostis leiva ja saia pagariletist, mitte ei valinud riiulilt juba valmis lõigatud ja pakendatud tooteid. Mainisin seda ja sain vastuseks, et need on värskemad ja neil on parem maitse. Nii polegi midagi imestada, et täna teevad nad ise leiba. Aastatega on nende leiva maitse täiustunud ja muutunud mehisemaks. Täna segab tainast mees, naine vaatab ja on kogu olemusega kohal. Ta ei aita ega kommenteeri enne, kui on tema käest küsitud. Alguses puudutasid küsimused koguseid, et kas sellest kogusest soolast piisab või mis ma siia veel panema pidin. Täna toob mees tükikese tainast maitsta, et kuidas tundub, kas see on selline, nagu sina oled mõelnud. Selles mõtlemises on koostöö ja kokkulepped.
Kokkulepped elus toimivad siis, kui aeg-ajalt üle maitsta ja koos tunnetada. Me abiellume, et koos elada ja koos areneda. Elu on oma olemuselt kiire ning läheb vaid natuke aega edasi, kui juba toimetab iga pereliige oma nurgas ja teeb oma tegemisi. Sisuliselt oleme oma ühise leiva viilutanud ja kilesse pakendanud. Ehk mugavasse vormi.
Teraapiasse jõuab aina enam mehi, sest nad on tunnetanud, et vanad kokkulepped ei toimi, aga pole teadmist, kuidas ja mida peaks muutma. Miks ja mis on juhtunud? Retsept on sama, aga vajadus on teine! Naine on harjunud ja tal on mugav üksinda köögis toimetada. Ja ega see mees ise ka ei oska ennast appi pakkuda, kui ei kutsuta. Mugavuses on kõige suurem oht kaotada ennast ja oma hea abielu.
Me oleme harjunud ja ei süvene. Kui otseselt ei kriibi, siis ei muuda midagi. Nii ongi meil kaks võimalust: kas mine poodi ja osta mugavalt valmis pakendatud leib või ole koos oma perega, et leida uued eesmärgid, enne kui on hilja ja abielust saab minevik.
“Ma loon” – suures loomistuhinas võid sa tunduda tuisupeana, kes vihastab kergesti, kui asjad ei lähe nii, nagu sa tahtsid. Samas on looja alati südamlik ja kütkestav, kui inimesed on tema poolt.
Loomine on ka uhkuse teema, kuid ilmselt ei näita sa välja, et said haiget, vaid otsid kiirelt uut teemat, kus saaksid olla loominguline. Sellega saavutad sa alati teiste tähelepanu ja ongi hea, sest pole ju mingit mõtet nurgas norutada ja oma suurt loomisjõudu tagasi hoida.
Katkend terapeut Pille Teearu uuest raamatust “Tunnete teekond”
Terapeut Pille Teearu: Iga mõte on meie isiksuse osa ja tahab tähelepanu
Psühhoterapeut Pille Teearu: kümme mõtet raamatust “Emotsioonide alkeemia”, mis puudutasid
