Astronoomid Austraalia idaosas on CSIRO vaatluskeskuse 64-meetrise läbimõõduga Parkes’i raadioteleskoopi kasutades avastanud meie galaktika keskpunktist tuleva tohutu laetud osakeste kiirguse ehk väljavoolu. Millega on tegu?
Teadlaste kinnitusel sisaldab see väljavool erakordsel hulgal energiat, ületades plahvatava tähe vallandatava energia miljonikordselt. Kuigi väljavoolude paiskumise kiirus on ligi 1000 kilomeetrit sekundis, ei kujuta need endast mingit ohtu Maale ega meie päikesesüsteemile.
“Need ei tule meie suunas, vaid liiguvad galaktika tasandil risti üles-alla,” ütles CSIRO doktor Ettore Carretti. “Meie asume galaktika keskpunktist 30 000 valgusaasta kaugusel ja täpselt tasandi peal. Need voolud ei ole meile ohtlikud.”
Väljavoolud ulatuvad galaktika tasandi pealmisest ja alumisest poolest 50 000 valgusaasta kaugusele, mis on võrdne Linnutee galaktika pooliku läbimõõduga. Astronoomide sõnul ulatuvad väljavoolud umbes kahe kolmandiku jagu taeva ühest horisondist teiseni, vastates “hägusale” mikrolainete kiirgusele, mida on varem märganud WMAP-i ja Plancki kosmoseteleskoobid.
Need teleskoobid ei pakkunud piisavalt tõendeid, et vaieldamatult tuvastada märgatud kiirguse allikas, aga uued Parkesi leiud võimaldavad seda teha. “Võimalikeks allikateks olid kvasari-sarnane purse mustast august galaktika keskmes või täheenergia toime – noorte ja plahvatavate tähtede tekitatud plasmavoolud,” ütles rühmaliige doktor Gianni Bernardi Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest.
“Meie vaatlused ütlevad, et tegu oli täheenergiaga.” Need väljavoolud on pealtnäha tingitud mitme tähepõlvkonna moodustumisest ja plahvatamisest galaktika keskpunktis viimase saja miljoni aasta vältel. Teooria kinnitamiseks pidid astronoomid mõõtma väljavoolude magnetvälju.
“Kasutasime selleks moodust, kus mõõtsime väljavoolu raadiolainete olulist omadust – nende polarisatsiooni,” ütles rühmaliige doktor Roland Crocker, Austraalia rahvusülikooli ja Heidelbergis Saksamaal asuva Max-Plancki tuumafüüsika instituudi professor.
Need uusimad avastused väljavoolude teemal aitavad vastata ühele astronoomia suurimale küsimusele meie galaktika kohta: kuidas suudab see luua ja säilitada oma magnetvälja?
“Galaktika keskpunktist tulev väljavool ei kanna kaasas mitte ainult gaasi ja kõrge energiasisaldusega elektrone, vaid ka tugevaid magnetvälju,” ütles rühmaliige doktor Marijke Haverkorn Radboudi ülikoolist Hollandis. “Me oleme arvamusel, et see mängib suurt rolli galaktika üldise magnetvälja tekitamises.”
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: Lee Rannals veebilehelt redOrbit.com – Your Universe Online
Foto: Pildil on kujutatud äsja avastatud osakeste väljavoolu (helesinine) galaktika keskpunktis. Taustal on samas mõõtkavas terve Linnutee galaktika. Väljavoolu kaardumine on ehtne, mitte pilditöötlusest tingitud moonutus. Autor: raadioteleskoobi kujutis — E. Carretti (CSIRO); teleskoobi andmed — S-PASS töörühm; optiline kujutis — A. Mellinger (Michigani ülikool); teaduslik kujutiseandur — E. Bressert (CSIRO)
