Lekkiva soolestiku tõttu vallanduvad põletikuained vereringesse, mis kahjustab nahka. See ujutab süstemaatiliselt organismi üle, mõjutab maksa, mis seetõttu ei saa tegeleda normaalselt hormoonidega, ja vähendab toitainete imendumist soolestikus. Selle võimalikud tagajärjed on punetus, akne, rosaatsea põletiku tagajärjel; kortsude kiirem teke, kui hormoonitase alaneb; nahaprobleemid nagu akne, ekseem või dermatiit, mida põhjustavad toidutalumatused.
Kui küsimus on vananemises, siis on soolestiku seinte kaitse kahjustuste eest sama oluline kui su naha kaitsmine väliselt selliste tegurite eest nagu UV-kiirgus.
Nagu nimetuski näitab, on lekkiv soolestik seisund, kus kahjustus ilmneb soolestiku limaskestas. Normaalselt on see justkui pisikestest torukestest koosnev ühtlane piirkond, mida katab rakukiht, mis moodustab kaitsekihi selle all paiknevale limaskestale. Selles limaskestas on immuunrakud, mis hoiatavad sooli kiiresti mis tahes aine eest, mis püüab siseneda kehaossa, kuhu see ei kuulu.
Soolestiku limaskesta töö on lasta välja toitaineid, samal ajal hoides ära igasuguste mürkide sisenemise veresoontest sooltesse. See peab kindlustama ka selle, et seedimata toit, viirused, bakterid või mürkide osakesed, mis soolest lahkuvad, heidetakse organismist välja, mitte ei imendu uuesti. Kuna soolestik on üks suurematest pindaladest inimese organismis – ja üks vähestest kohtadest, mis on avatud välismaailmale (selle kaudu, mida me seedime) –, siis pole üllatav, et soole limaskest võtab oma tööd väga tõsiselt ning reguleerib hoolikalt, mis tohib sealt läbi minna ja mis mitte. See toimib nagu su keha piirikontroll.
Osakesed peavad olema väga väikesed, et sooltest lahkuda – need väljuvad rakkude enda kaudu või rakkudevaheliste vahemike kaudu, mida tuntakse rakkude tihedate ühendustena. Neid eskordivad spetsiaalsed kandevalgud, mis tegutsevad nagu taksojuhid, viies neid läbi vahemike – suuremad osakesed ei saa nende valkude külge kinnituda ja see näeks välja nii, nagu püüaks elevant taksosse istuda. Kui areneb lekkiv soolestik, siis hakkavad liidused lõdvenema ja vahemikud rakkude vahel laienema. Tulemuseks on see, et mürgid ja suuremad toidumolekulid, mis muidu väljuvad, hakkavad südame-veresoonkonda lekkima omatahtsi – enam ei vaja nad organismi taksosid (spetsiaalseid kandevalke), et neid sinna viia. See ei tähenda mitte ainult seda, et toit väljub soolestikust, enne kui kõik toitained on imendunud, vaid need suuremad toiduosakesed ajavad ka su immuunsüsteemi segadusse. Need pole sellisel kujul nagu enne ja nüüd arvab immuunsüsteem, et need teevad kahju, mis annab immuunsüsteemile signaali neid rünnata.
Selle tagajärjel ujutavad immuunrakud su keha üle nahka kahjustavate põletikuliste ainetega, aga mõnel inimesel võib see reaktsioon põhjustada isegi toidutalumatust ja allergiaid – see on veel üks probleem, mis on seotud nahaprobleemide ja naha vananemisega. Ma räägin neist detailsemalt järgmises peatükis, sest usun kindlalt, et see, mida sa sööd, ja kas see on su organismile kasulik, on su nahast selgesti näha – ja et toiduvaliku muutmine võib väga kiiresti mõned vananemismärgid tagasi pöörata. Aga kui sa tahad võidelda toidutalumatuse vastu, siis pead keskenduma ka lekkiva soolestiku tervendamisele.
Lekkiva soolestiku tuvastamiseks pole lihtsat kodust testi, niisiis pead sa uurima oma sümptomeid, et saada aru, kas su seede- ja nahaprobleemide põhjuseks võib olla lekkiv soolestik. Sümptomid võivad sisaldada pidevaid kõhulahtisuse või -kinnisuse hooge ning tugevat gaasi ja puhitusi, mis tekitavad sulle tunde, nagu oleksid kaheksandat kuud rase. Uute toidutalumatuste väljaarenemine – või kui ilmnevad vanad talumatused, kui sööd isegi väikese koguse toitu, millele oled tundlik – on samuti tavaline ohumärk. Uuri oma küüsi: lekkiva soolestikuga inimestel ei kasva tavaliselt küüned sõrmeotstest kaugemale või on küüntel vertikaalsed jooned ja triibud.
Kui ma kahtlustan patsiendil lekkivat soolestikku, siis tellin tavaliselt testi. See tähendab, et ta peab jooma vedelikku, mis sisaldab suhkruid, mida keha tavaliselt ei omasta, ning andma mõne tunni pärast uriiniproovi. Kui seedimine on korras, siis peaksid need suhkrud uriinis leiduma, aga kui mitte, siis on see märk, et tema soolestiku limaskest on muutunud lekkivaks ja et peaks astuma samme, et seda korda saada. Seejärel jätkan väljaheite analüüsiga, mis sisaldab kolmel järjestikusel päeval näidiste võtmist. See analüüsib bakterite tasakaalu soolestikus ja kes või mis võib seal nendega koos elada.
Niisiis, miks hakkab soolestik lekkima? Üks põhjus on düsbioos – need lühikese ahelaga rasvhapped, mida head soolestiku bakterid toodavad, aitavad hoida soolestiku limaskesta tervena. Head bakterid aitavad ka neutraliseerida aineid, mida nimetatakse sapihapeteks. Need aitavad kaasa seedimisele, aga võivad kahjustada soolestiku limaskesta, kui on liiga pikka aega sellega kontaktis. Gluteen – valk, mida leidub toiduainetes, mis sisaldavad nisu, otra või rukist – võib samuti kahjustada soolestiku limaskesta, kui see põhjustab zonulini-nimelise valgu vabanemist, mis võib soolestiku tiheühendused üksteisest eemale viia. Lõpuks toob viletsa imendumise tõttu tekkinud toitainepuudus kaasa ka nõrgema soolestiku limaskesta, nagu teeb ka stress, suure suhkrusisaldusega toidulaud, alkohol, ravimid – kaasa arvatud laialdaselt kasutatud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen – ja mõned parasiidid või bakterid.
