Avastades ja vabastades oma sisemise lapse, oskame aidata ka oma last. Kui tegeleda last piiravate mälestuste ja valusate kogemustega, siis saab ta nautida sellevõrra lihtsamat, vabamat ja rõõmsamat elu, mida ei varjuta haiget teinud kogemused ja valed uskumused. Rännaku meetod võimaldab seda.
Ühel päeval tuli Malle Jürilo algkoolis käiv laps koju, olles nähtavalt endast väljas. Ta silmad olid nutused ja olek väga kinnine. Poiss tahtis vaid üksi olla. Vanemana saad kohe aru, et koolis juhtus midagi tõsist. Kuidas lapsele läheneda nii, et ta ei tunneks end rünnatuna, süüdistatuna, et ei paneks last ohvri rolli ega hakkaks teda õpetama? Milliseid küsimusi küsida, et laps üldse avaneks ja räägiks, mis juhtus ning kuidas see kõik teda end tundma paneb?
“Ma olin just lõpetanud lasterännaku raamatu lugemise,” ütleb tänaseks Rännaku praktikuna töötav Malle Jürilo. “Mõtlesin, et ma lähen proovin, kas saan temaga räägitud ja tema olekut parandatud. Kasutasin loetust seda, mis oli meelde jäänud, ei teinud üldse tervet protsessigi. Võtsin lihtsalt mõned osad ja panin need tundepõhiselt kokku. Olulisim oli see, et selle olukorra iga osaline sai kõik välja rääkida ja andestada.” Juttu tuli alustada pehmelt, sest õrnas eas poeg sai tugevaid hingehaavu kui kehalise kasvatuse tunnis oli tema olnud ainus, kes ühe harjutusega hakkama ei saanud. Klassikaaslased olid naernud ning ta oli tundnud end väga tõrjutuna, segatuna tugevate piinlikkuse- ja häbitundega.
Õiged küsimused võimaldavad lapseni jõuda kiirelt
Kuigi Malle oli Lasterännakuga tolleks hetkeks kokku puutunud ainult raamatu tasandil, tundis ta tõelist uhkust ja isegi hämmingut, kui kiiresti ja lihtsalt läks protsess lapse peal. “Õigete küsimuste küsimisel avanes poeg ilusti, rääkis ära enda sees toimuva ning proovis tunnetada teiste vaatevinklit, lõkketule äärne protsess kulges avatult ja ausalt ning kui ta mõistis, et klassikaaslased ei naernud mitte teda, vaid olukorda, tuli ka andestamine kiirelt,” meenutab ema. Kui poeg viis minutit pärast protsessi toast välja tuli, oli ta justkui ära vahetatud – rõõmsameelne ja heatujuline, justkui eelnevaid tugevaid negatiivseid tundeid poleks olnudki.
Just sellepärast ongi Lasterännak võluv ja oluline. Ameeriklanna Brandon Baysi loodud populaarne enesetervendamise meetod annab võimaluse vabastada juba lapseeas kogetud ja kehasse ning alateadvusesse kinnitunud tundeid, hirme, ärevusi ja blokke. Nii möödub elu oluliselt rahulikumalt, pingevabamalt ja õnnelikumalt. Ülaltoodud situatsioon oleks võinud poissi jätta sisse hirmud teiste ees millegi sooritamises, arvamuse, et ta on teistest halvem või teda ennast ahistava ülipüüdlikkuse, et ta ei kogeks taas ebaõnnestumise või piinlikkuse tunnet. Kõik need oleksid teda ühel või teisel moel kammitsenud või piiranud.
Vanemad ja vanavanemad mõjutavad last nii palju
“Lapsed on nagu käsnad – nad imevad endasse igasugused vanemate ja teiste lähedaste tundeid,” ütleb Rännaku praktik Kristi Sipra. Tahame seda või ei, tahes-tahtmata mõjutavad vanemate ja ka vanavanemate uskumused, käitumised ja kasvatusmeetodid ka laste olekut, enesehinnangut ja suhtumist ellu ning iseendasse.
Nii Kristi kui Malle on mõlemad kokku puutunud oma vanemate vanakooli kasvatusmeetoditega, mis pahatihti tekitavad lastes abituse ja saamatuse tunde. “Paljud on ise kasvanud üles õhustikus, mis sisendab pidevalt, et me ei saa asjadega hakkama ning me ei oska ühte või teist. Alateadlikult jäävad need piiravad uskumused meie sisse ning saadavad meid terve elu. Kahjuks anname palju seda valu ka oma lastele ja lastelastele edasi. Rännaku abil saab toetada selliste valede ja piiravate uskumuste vabastamist, et lapsed saaksid juba võimalikult varakult elada oma potentsiaali kohaselt,” räägib Malle. Tema sõnul on iga laps võimekas ja tubli, kuid tihtipeale on nende enesehinnang ja usk iseenda võimekusse liiga madal.
Lasterännak käib kiirelt ja lõbusalt
Kes on kokku puutunud Rännaku meetodiga, teab, et see võtab aega paar tundi ning viisiks on tavaliselt silmad suletuna istumine. Laste puhul see nii loomulikult ei ole. Samamoodi ei pea lapse puhul alati süüvima mõnda mälestusse, piisab ka häiriva sündmuse või kogemuse lahendamisest. “Mina teen oma kahele lapsele rännakut täitsa hoo pealt, vahel lausa söögitegemise kõrvalt,” räägib Rännaku praktik Kristi Sipra, kelle sõnul kulub ühe protsessi läbitegemiseks maksimaalselt 15 minutit. Kahte tundi, nagu täiskasvanutega läheb, laste puhul kuidagi arvestada ei saa.
“Laps saab olla silmad lahti, teha oma toimetusi ning minu küsimustega lihtsalt kaasa minna,” räägib ta. Siiski toonib Kristi Sipra, et Rännaku võimalikult edukaks läbimiseks on vaja minna lapsega samale tasandile: “Kui vaja, siis hüpata selle tegemise ajal temaga batuudil, joonistada koos või vedeleda voodis. Last ei tohiks kindlasti sundida olema rahulik või istuma ühe koha peal paigal, sest siis võib kergesti tõrge tekkida ja laps ei avane.”
Malle toob aga välja, et igale lapsele tuleb läheneda omamoodi, sest nad kõik on erinevad. Lasterännaku seminaril õpetab Bettina Hallifax mitmeid viise, mida katsetada, et lapseni jõuda. “Ühele sobib rohkem rääkimine, teine suudab end paremini väljendada aga hoopis joonistada. Kolmas avaneb läbi muinasjuttude,” tutvustab praktik põgusalt lasterännaku erinevaid lähenemisviise.
Kui olla südames, siis liiga ei saa teha
Oma kogemusele tuginedes oskavad nii Malle kui Kristi öelda, et paljudel vanematel on hirm oma lastele rännakut teha, sest kardetakse neile sellega kuidagi liiga teha. “Kui me tunnetame piiri, ei hakka neile seda peale suruma, oleme südames ja soovime neile head, siis ei saa rännaku meetod lastele midagi halba teha,” on Kristi veendunud.
Tema lapsed lausa ootavad ja naudivad seda. “Vahel nad ütlevad ise, et ma neile protsessi teeks ning see on neil juba nii selge, et kui ma mingi lause või osa vahelt ära jätan, siis tuletavad nad mulle seda meelde,” naerab ta. Malle nõustub ja lisab, et kuna lapsed on nii haprad ja vastuvõtlikud, siis peab täiskasvanu võtma selle vastutuse, et nad ei püüa last kuidagi mõjutada, temaga manipuleerida või omakasu lõigata protsessist.
Lasteseminar annab lisakindluse
Seda, kui tihti ja mis vanuselt lasterännakut teha võib, kuskil otseselt määratletud pole. Mõlemad praktikud ütlevad, et laps, kellel on piisav sõnavara oma tunnete ja mõtete väljendamiseks, on protsessiks sobiv. “Mina alustasin ühe oma lapsega, kui ta oli neljane,” toob Malle näite ja lisab: “Võtsime abiks ka joonistamise, sest see andis talle rohkem võimalust enda väljendamiseks.”
Vahel peljatakse sedagi, et kas ainult raamatu põhjal on ikka omandatud piisavad teadmised lapse alateadvuses pesitsevate tunnete lahendamiseks. “Esmased oskused on seal edasi antud ja protsesside tegemiseks piisavad, aga loomulikult tuleb kasuks Rännaku meetodi valdamine ka täiskasvanute tasandil ning Lasterännaku seminari läbimist. Seminar kestab ühe päeva, on väga mõnusa ülesehitusega ning tänu sellele, et juhendaja Bettina Hallifax on sügaval eestlaste südames, on lasteseminar väga populaarne,” tõdeb Sipra.
Vabastada saab ka füüsilisi vaevusi
Lisaks negatiivsetele kogemusele ja tunnetele on Rännaku meetodiga võimalik vabastada ka füüsilisi vaevuseid. “Ühel mu lapsel oli 1,5 aastasena väga tugev allergia, millele me kuidagi abi ei saanud,” räägib Kristi, kes on kahe lapse ema. “Käisime paljude arstide juures ja mitte kuskilt ei leidnud lahendust. Keegi ei mõistnud ega osanud loogiliselt seletada, millest või miks allergia tekkis. Hormoonsalv ei olnud minu jaoks aga lahendus. Ühel hetkel jõudsin Rännakuni ja juba mõne protsessiga sain mina abi. Selle tagajärjel kadusid lapse allergianähud ilma, et ma oleks talle ühtegi Rännakut teinud!” Rakutasandil emotsioonide vabastamise protsessina kadus Kristil endal aga angiin ning aastaid vaevanud kõhukinnisus. Taolisi tervenemise näiteid on rohkelt nii lastel kui täiskasvanutel.
Rännak vabastab laste potentsiaali
Saalitäis täiskasvanuid, 20-30-60-aastased, kes tegelevad enda uskumuste, tõekspidamiste, kogemuste ja enesehinnangutega, mis on kinnitunud meie alateadvusesse varases lapsepõlves. Need mustrid, valusad mälestused ja läbielatud hetked on aastakümnete jooksul muutnud keeruliseks endasse uskumise, enda ja ka teiste puhtast südamest armastamise, siiraste lähisuhete tekkimise, suhtumise rahasse ja küllusesse. Nüüd, olles elanud aastakümneid ahelate küüsis, vabanetakse neist ning hakatakse tõeliselt Elama. Miks peab ootama nii kaua? Miks mitte lahendada ahistavad mured, piinavad hirmud ja alateadlikud negatiivsed uskumused võimalikult varakult, et inimene saaks terve eesootava elu nautida vabadust ja armastust? Lastele rännaku tegemine kannabki seda üllast eesmärki.
Autor: Getter Orusalu
_____________________
Kas tunned, et Sinus on soov vabastada enda sees olev laps ning aidata nii oma kui teiste lapsi? 26. oktoobril toimub Tallinnas põnev ja muretu ühepäevane Lasterännaku seminar, kus õpid ja koged, kuidas vabastada lastes leidev piiritu potentsiaal ning aidata neil tegeleda mitmete keeruliste teemadega, näiteks lein, lahutus, kiusamine, kasvamine, õpiraskused ja eneseväljendus.
Uuri lähemalt kodulehelt Miks tuleb raske haigus vaatamata positiivsele ja tervislikule eluviisile, Rännaku meetod aitab ravida haigusi ja teha rahu minevikuga, Rännaku meetod ja tema sügavamad hoovad. Tee kannatusest ja eluraskustest välja ning Alkeemia lugemisnurk: “Rännak” juhatab meid otse probleemide põhjuse juurteni ja annab meile töövahendid, millega neid täielikult lahendada.
