Uuringud näitavad, et meie lapsed on üha paksemad – aga üleliigne kehakaal röövib elust hinnanguliselt üheksa aastat, nii et teravdatud tähelepanuks on põhjust. Teadlased kahtlustavad, et suur süü on selles ka vanemal, kes selle asemel, et lapse toitmise ajal täie tähelepanuga oma maimukesele pühenduda, on hoopis nutiseadmete lõksus ja multiekraanide lummuses.
Võrreldes primaatidest sugulastega sünnivad inimlapsed maailma oluliselt varasemas aju arengu staadiumis. See tähendab, et inimlapsed on abitumad kui näiteks suurte ahvide vastsündinud. Inimesel kulub umbes üheksa esimest elukuud saavutamaks ahvilapsega sama oskuste tase. Järelikult vajavad inimlapsed palju rohkem vanemate hoolt ja kaitset. Eriti oluliselt kohal on hool nende toitmise eest.
Kuna laste kaalud on hakanud tõusma, võiks arvata, et selles osas on asjad korras. Kahjuks tõusevad laste kaalud üle normi ja muretsemiseks on põhjust. Üleliigne kehakaal röövib elust hinnanguliselt üheksa aastat. Alla viieaastaste rasvunud laste arv on arenenud riikides mõnekümne aastaga mitmekordistunud ja see trend jätkab kasvu. Kusjuures rasvunud lapsed moodustavad vaid ühe osa ülekaaluliste laste populatsioonist. Peamiseks kaalutõusu ja rasvkoe kasvu põhjuseks on see, et süüakse rohkem kui kulutatakse.
Kas on võimalik, et laste eest hoolitsetakse liiga palju? Pole võimatu. Pole ka võimatu, et lapsi toidetakse üle helluse tõttu. Kusjuures probleemi ei märgata, nagu demonstreeriti ühes Suurbritannia uuringus, milles pea kolmest tuhandest perest ligi neljasajas olid kliinilise hinnangu järgi rasvunud lapsed, kuid peredest vaid neli pidasid lapsi ülekaalulisteks.
Aga on veel üks ülekaalu põhjus. Ja see seostub tehnoloogilise kaasajaga.
Teadlased on hakanud kahtlustama, et nii mõneski kodus koguvad beebid lisakilosid seetõttu, et emme vaatab lapse toitmise ajal televiisorit, on keskendunud arvutisse või mõnda muusse nutiseadmesse. Tehnoloogia vahendaud meedia tegeleb lapsevanema tähelepanu püüdmisega ja teeb seda paremini kui süles pulseeriv maimuke.
Probleemid hargnevad kahes suunas. Üheks on emotsionaalse sideme ja lapse suunalise empaatia nõrgenemine. Toit on inimesele eluliselt tähtis. Järelikult on seda ka toitumine. Viimane sünnitab lähedust ja kujundab sotsiaalseid sidemeid. Ega ilmaaegu peeta sünnipäevi söögilaua ääres. Samuti on teada, et rinnaga toitmise hetkel vabaneb ema kehas hormoon oksütotsiin, mida tuntakse ka kui sidususe ja läheduse loomise hormooni. See hormoon mõjutab samal ajal ka beebit, kes näeb esialgu vaid mõnekümne sentimeetri kaugusele. Aga tema nägemine, kuulmine, maitsmis- ja haistmismeel on pidevas muutumises ja ta õpib järjest enam seostama lähedal asuvat toitjat usaldatava ja turvalise kaaslasena. Just sellist koostööd vajab maailma sündinud abitu inimlaps vähendamaks oma elu kõige olulisematest sammudest ohtu. Sama efekt kestab ilmselt elu lõpuni. Tänaseks on tehtud mitmeid katseid oksütotsiini pihustamisega ninna, muutes näiteks ärimehi eelistama ühte ärilist pakkumist teisele jne.
Kui saata toitmise hetkel lühisõnumeid, uuendada sotsiaalmeedia kandeid või vaadata telesaadet, aitab vabanev oksütotsiin suurendada ema kiindumustunnet nende tähelepanu haaranud nähtuste vastu, jättes beebi vaeslapse rolli. Seetõttu arvatakse, et osadel emadel ei kujune välja beebi suhtes piisavalt tundlikku tähelepanumeelt, sest laps ei oska talle oma tunnetest ja vajadustest lühisõnumit saata. Vähemalt mitme aasta jooksul veel mitte, ehk just siis kui lapse heaolu sõltub enim vanemate oskusest lapse vajadusi mõista ja nende eest hoolitseda.
Teine probleem on seotud samuti tähelepanuga. Seekord segab telesaade või meediaseade emal märkamast millal lapse kõht on täis. Rinnast toitmise puhul on probleem väiksem, sest kui laps lõpetab söömise, saab ema üldiselt paremini aru, kas tal on kõht täis. Lutipudelist toites juhtub oluliselt sagedamini, et teelsaadet vaatav emme surub lutti beebi suhu ja viimasel ei jää muud üle kui natukene veel juurde süüa. Lutipudeli ja meediaseadmega multitaaskiv isa teeb seda sama pattu.
Kuna täiskasvanud elanikkonnale ennustatakse pikemat elu, siis on täiesti reaalne, et liigsete kilodega kasvavatest lastest on sündimas esimene põlvkond kellel on võimalik surra enne oma vanemaid. Vahest paned lapse toitmisel nututelefoni käest, sest lapse matused on liiga ränk õnnemäng.
