Lapse teadvuse kuus staadiumi. Miks on esimesed 40 minutit inimese elus üliolulise tähtsusega?

Lapse teadvuse kuus staadiumi – teaduslik tee elu loomulikust käigustAja jooksul on suhtumine lastesse ja nende vajadustesse õnneks muutunud. Kui mina olin noor tudeng, õpetati meid, et täiskasvanuga võrreldes on vastsündinul anatoomiliste ja füsioloogiliste protsesside nõndanimetatud alaareng.Akadeemik Anohhin oli see mees, kes ütles lõpuks välja, et lõpetatagu selline laste alavääristamine, sest see on solvav: väikesel lapsel pole ju üldse kõiki anatoomilisi ja füsioloogilisi protsesse vaja. Need arenevad vanuse ja vajaduste kohaselt, loodus on kõige eest hoolt kandnud. Seega on laps täpselt samaväärne isiksus nagu täiskasvanugi.80ndatel aastatel kirjeldasid kaks kuulsat arsti – dr Peter Wolff Bosto­nist ja prof. Heinz Prechtl Hollandist – esimest korda vast­sündinud lapse teadvuse kuut astet.Seda võib ka pidada esimeseks teaduslikuks arusaamaks, et laps kuuleb, näeb, saab aru täpselt samamoodi nagu täiskasvanugi. Seni arvati, et laps on piltlikult öeldes nagu lihatükk, kel pole vajadusi ega emotsioone – teda võib pambuks mässida, emast eraldada, tema vajadustele ei pea tähelepanu pöörama ja tal on vaid kaks seisundit: magav ja karjuv.Nüüdisajal tundub selline suhtumine juba kuritegelik, kuid veel 2000. aastal oli näiteks Kosovos vastsündinute osakond nagu koonduslaager: kümme titte pampudeks mässi­tult ühes voodis, ei mingit isiklike vajaduste jälgimist, ei emalikku hoolt ega hellust ümbritsemas.Dr P.