Teie parim nõuandja pole ei teie elukaaslane, vanem ega meedia, vaid te enese keha. Keha püüdleb pidevalt loomuliku tasakaalu poole ning annab alati märku, millal te olete oma mõtetega põhjustanud liiga madala energiaga emotsioonide hulga, nii et teie keha ei tule enam laengute neutraliseerimisega toime ja vajab teie tähelepanu, hoolivust ja tuge.
“Miski muu ei kurna keha rohkem kui muretsemine. See, kel on kübetki usku Jumalasse, peaks tundma häbi, et on muretsemisele raisanud hetkegi.” Mahatma Gandhi
Õnnelikul inimesel on terve keha. Terve keha tähendab tasakaalus olekut eelkõige energeetilisel tasandil niiviisi, et teie mõtted, tunded ja elutegevus korreleeruvad positiivselt. Ebamugavustunne ja haigused tähistavad taskaalust väljas olekut. Selleks, et tasakaal ja tervis taastuksid, tuleb aeg maha võtta ning energeetiliselt, oma hingeenergia kaudu, puhastuda.
See tähendab, et kui te olete haige või tunnete end kehvasti, siis te olete endasse võtnud sellise koguse negatiivset energiat, et teie keha ei tule selle töötlemisega enam toime ja vajab abi. Selleks tuleb teil oma mõtte- ja tundetasandil vabastada negatiivsus ja tasakaalustada oma keha armastuse energiaga. Seda saate teha lubades endale puhkust, teadlikult tunnetades armastust ja tänulikkust enda keha vastu, lastes kellelgi terve ja harmoonilise energiaga inimesel enda eest hoolitseda või ka lihtsalt lõdvestudes, mediteerides ja vabastades pinge oma kehast.
Kui teie hingevajadused on kaetud, siis te olete täiesti terve ja haigeks ei jää. Mida kaugemal te asute aga oma pärisolemusest ja mida vähem te olete teadlikud, mida teie hing päriselt ihkab ja vajab (elus ja terve olemiseks), mida vähem te vaevute märkama, tahtma ja oskama oma sügavamaid vajadusi märgata, arvestada ja kuulda võtta, seda tõsisemalt te haigestute. Üldistatult võib öelda, et mida kooskõlalisemalt te endaga elate, seda vähem te kannatate ja mida ignorantsemalt te elate just oma hinge vajadusi silmas pidades, seda enam te kutsute oma ellu haigusi ja vaevusi. Veelgi täpsemini võib öelda, et kui te olete haige, siis te elate enda suhtes valesti.
Oluline ja üldse mitte juhuslik ei ole siin sõnastus “te kutsute enda ellu haigusi ja vaevusi”, sest just nimelt teie ise seda teetegi. Niisiis peamine vastutus teie keha ja loomulikult ka hinge tervise eest lasub teil endil ja täpsemalt sõltub tervis otseselt teie mõtetest, tunnetest ja käitumuslikest valikutest. Haigus ei teki mitte kunagi “lihtsalt niisama”, ei “teki kuskilt”, vaid teie ise oma elustiililiste valikute kaudu loote aktiivselt iga päevaga oma tervislikku või siis haiguslikku seisundit.
Kui te ka ise, lugedes neid ridu, olete esmakordselt sellist mõttekäiku avastamas ning ei ole siiani oma valikute tagajärgi oma tervisele märganud, siis teravale silmale, näiteks teie pereliikmete seas, kolleegide või sõprade seas, on see enamasti nähtav. Teised inimesed teie kõrval mitte ainult ei näe, vaid ka räägivad sellest, mida nad teie juures märkavad – kas te näete välja särav või kurnatud, kas te teete trenni või ei, kas te vaatate õhtuti telekat või käite ratsutamas, kas te sööte kastet ja kartulit või salatit ja puuvilju, kas te armastate ennast ja oma elu või te kurdate ja virisete.
Teid ümbritsevad inimesed kaudselt justkui aitavad teid kui pööravad neile aspektidele tähelepanu. Kas te nende tähelepanekute peale solvute, asute end kaitsma või isegi vihastate, on teie valik. Te võite hoopis kuulata neid märkusi ja mõelda, kas ja miks te nii toimite ning soovi korral midagi muuta. Kõik eeltoodu kokku moodustabki kehaliselt teie tervisliku/haigusliku seisundi, hingeliselt heaolu või rahulolematuse seisundi ja kokkuvõttes õnneliku või õnnetu eluhoiaku.
Aga millest täpsemalt sõltub see, kas te olete terve või haige? See tuleneb otseselt teie mõtlemisest. Nii nagu te mõtlete, nii te ka end tunnete. Kui te mõtlete negatiivseid mõtteid ning olete mentaalsel tasandil mure, viha, vihkamise, kadetsemise, julmuse, kriitika või pahasoovlikkuse lainel, siis te loote enda kehasse ka vastava sagedusega emotsioone. Nende emotsioonide ajel tekivad teil reaktsioonid ja te valite kas elate need välja- või sissepoole. Igal juhul on teie keha laetud madalsageduslike vibratsioonidega, mis nõrgestavad ja kahjustavad teie immuunsüsteemi.
Emotsioonidel on väga tugev energia ja kui te neid tagasi hoiate või alla surute, siis see energia ei kao, vaid talletub kehasse, kuni muutub haiguseks, depressiooniks, ärevuseks või sõltuvuseks. Seega, kui tegelete ainult füüsilise kehaga – teete trenni ja jälgite kaalu, aga ei tegele oma emotsioonidega, s.t ei teadvusta ega väljenda oma tundeid adekvaatselt, siis ei aita ka trennid ja dieedid.
Veidi parem variant on oma emotsioonide välja elamine, sest see vähendab negatiivse energia kuhjumist kehasse, kuid samas tekitab nii teile kui teid ümbritsevatele inimestele palju kannatusi. Sel juhul te justkui laete ennast maha teiste inimeste peal, mis tähendab, et mitte teie ei juhi oma emotsioone ega tegele oma keha ja vaimu märguannetega, vaid emotsioonid juhivad teid ning selline elu ei saa olla õnnelik, kuna teie ilma oma emotsioonidega toimetuleku oskusteta kannatate ise ning loote kannatusi ka teistele.
Teie parim nõuandja pole ei teie elukaaslane, vanem ega meedia, vaid te enese keha. Keha püüdleb pidevalt loomuliku tasakaalu poole ning annab alati märku, millal te olete oma mõtetega põhjustanud liiga madala energiaga emotsioonide hulga, nii et teie keha ei tule enam laengute neutraliseerimisega toime ja vajab teie tähelepanu, hoolivust ja tuge.
Teie keha tahab olla terve ja toonuses ning annab teile pidevalt vihjeid, kuid te ei oska teda kuulata. Jälgige inimesi enda ümber – õlad on pinges, kulm kortsus, hambad kokkusurutud ning hingamine pinnapealne ja katkendlik. Te ei tunne end oma kehas sugugi hästi. Te sööte liiga palju ja valesid asju, mistõttu keha muutub lihavaks ja tundetuks.
Kui aga kaotate kontakti kehaga, siis kaotate ka kontakti tunnetega. Te ei märka, et olukord, milles viibite, muudab teid vihaseks või kurvaks, et suhe kallima või sõbraga võtab kogu teie energia.
Selle asemel, et kehva enesetunnet tähele panna ja midagi oma kurbuse, viha või stressiga ette võtta, lähete külmiku kallale või näljutate end, loete kaloreid, tarbite toidulisandeid, teete veelgi tugevamat trenni, puhkate veelgi vähem. Lõpuks olete hoolimata kõigest väsinud, tülpinud ja energiast tühjad. Teie rahulolematus kasvab ja te olete endas pettunud. Võitlus ei ole andnud tulemusi.
Kui te aga ei soovi oma keha haigustega vaevata, siis tuleb endale selgeks teha, milliseid tundeid te olete aja jooksul alla surunud ja peitnud, millised vanad valud ei lase teil rahulolevad ja õnnelikud olla. Peidetud emotsioonide päevavalgele toomine on aga oluline samm tervenemise ja salenemise teel.
Nii teie elu kui ka keha oleksid palju kergemad, kui te ei esitaks endale liiga suuri nõudmisi, vaid õpiksite ennast väärtustama sellisena nagu olete. Ehk siis õnnelikuna sündinud olendina nagu esimeses peatükis rääkisime.
Kui te olete õppinud armastavalt endasse suhtuma, siis võite olla vähem või rohkem ülekaaluline, pikem või lühem, atleetlik või pehme ja ümar – sellel kõigel pole tähtsust, sest te tunnete end hästi ja seega olete terve, tasakaalus ja õnnelik.
Teadke, et te olete nii võimas, et suudate teha end nii haigeks kui ka terveks. Muutes oma mõttemustreid armastavamateks, te tervenete ja teie keha on õnnelik, kui ta kogeb teie tõelist tähelepanu, hellust ja hoolitsust. Iga inimese keha on isikupärane ja sobitub ideaalselt just tema hingega. Lähtuge alati eelkõige endast.
Katkend pärineb kirjastus Pilgrim poolt välja antud Hedvig Everti raamatust “Õnnekunstnik”
