Mis juhtub inimesega, kes hülgab oma mõistuse ja hakkab maksimaalselt läbi südame oma elu elama? Mida teha, kui kõik justkui kokku variseb ja võimust võtab hirm tundmatuse ees? Oma kogemust jagab Tiit Trofimov, kellel ilmus äsja ka värske raamat “Lõpp on algus”.
Tiit Trofimov on vaimse tervise edendaja Eestis, ta on joogaõpetaja, massöör, ürituste korraldaja ja nüüd ka autor, sest kirjastuselt Pilgrim on ilmunud koostöös Jaana Malinguga raamat “Lõpp on algus”. Alkeemia podcasti intervjuu ajal oli raamatu pealkirja mõte veel “Teekond südamesse”, aga nagu Tiit selle peale muhedalt kommentaariks ütles: “Kõige kindlam asi siin elus on see, et kõik on kogu aeg muutuses!”. Otsustasime siiski uut saadet mitte salvestama hakata, sest inimlikkus on ilus ja kuigi pealkiri muutus, siis sisu jäi siiski samaks – Tiidu teekond peast südamesse.
“Vahel on vaja õppida teiste vigade pealt, et ise kiiremini kohale jõuda,” ütleb Tiit põhjenduseks, miks ta oma 50. juubeliaastaks on elulooraamatu välja andnud. “Samas näen kõrvalt, et paljud loevad raamatuid ja hakkavad teooria peale teooriat tegema. See aga ei toimi. Kõik toimib läbi enda kogemuse. Ja mul neid kogemusi jagub korralikult!” naerab Tiit oma madala häälega naeru. Ta rõhutab, et kuigi praktika on parim õpetaja, siis teiste kogemuste kuulamine-lugemine avardab silmaringi, toob uusi taipamisi ja võib olla oluliseks õpetajaks.
Miks peas elamine nii halb on?
Inimene on mõtlev olend, kes armastab loogikat, ratsionaalsust, eesmärke ja tegutsemist, plaane ja korrapärasust. Mis selles nii halba on, et üha enam räägitakse “peast ära tulemisest” ja rõhutatakse läbi südame elamise “õigsuses”?
“Kuhu see loogikale tuginedes elamine meid viinud on? Maailm on ummikusse jooksnud!” lajatab Tiit konkreetselt. “Inimeste pead on täis sünnist saati sinna topitud kontseptsioone, programme, lugusid, hirme ja raame. Lapsel ei lasta ise asju kogeda ja oma tõde leida, vaid pannakse peale raamid ja reeglid, mismoodi “maailm käib”. See ei jäta ruumi südamega elamisele, kirglikkusele, elurõõmule, uudishimule ja spontaansusele!” ütleb Tiit, kes tõdeb, et kui täiskasvanuna see teekond peast südamesse ette võtta, siis ei pruugi rajal olla ainult ilusad asjad. Tavaliselt polegi.
Südame järgi elamine ei pruugi olla kerge
Teekond peast südamesse toob kaasa palju ilusaid muutusi, aga samas ei ole see teekond alati kõige meeldivam ega lihtsam. Inimesed kardavad liikuda peast südamesse, sest võib juhtuda, et peaga üles ehitatud elu polegi tegelikult see, mida süda soovib. “Me arvame, et raha, materiaalsus toob õnne. Aga õnne toob iseendaga rahulolu. Ja see rahulolu ei tule väljastpoolt, vaid seestpoolt. Loogiliselt mõeldes oleks lihtsam, kui õnne allikas oleks autos, rahas, majas, ilusas naises jne, aga ei ole,” tutvustab Tiit asja lähemalt.
Ja nii võibki juhtuda, et kui hakata südame järgi elama, siis hakkavad välised asjad muutuma – töökohad vahetuma, tegevused uuenema, väärtused teisenema ja kogu elu saab üle vaadatud. “See võib kaasa tuua palju teadmatust, muutustetormi, segadust ja hirmu kontrollist lahti laskmise ees. Kui selle vastu pead, siis algab ilusam, südametee,” lubab Tiit Trofimov.
Südame teele minek võib olla raske ka seetõttu, et mõistus tahab hoida tugevalt sisse tallatud rada. Võib olla keeruline välja astuda programmidest, milles aastakümneid olnud oled. “Märkasin enda puhul, et kui hakkasin elama läbi südame, siis ei läinud nii tihti enam närvi, rõõmu hakkas juurde tulema ja just väikestest asjadest. Polnud vaja enam töötada, seksida, midagi osta või kuhugi minna selleks, et end hästi tunda. Kui enda sisse saad rahu, siis muutub elutempo samuti rahulikumaks, kontakt iseendaga tugevamaks ja kogu elu mõnusamaks!”
Alkeemia podcasti 12. saates räägib Tiit Trofimov oma teekonnast, õpitust ja õpetussõnadest lähemalt. Ühtlasi räägib Tiit ka seda, et kuidas hoida tasakaalu mõistuse ja südame vahel ning kas tõesti tähendab südamega elamine korrapäratut hipindust?
Kuula “Alkeemia podcasti” Delfi Taskust, Apple Podcastist, Spotify’st ja Soundcloudist.
“>
<div title="" code="”>
