“Emotsionaalse vägivalla definitsioon on pikk. Selle alla läheb teise parodeerimine – ja üllatuslikult on see väga tavapärane nähtus vägivaldsetes suhetes -, ärapanemine, vaenulik huumor ja sarkasm, ähvardamine, hääle tõstmine ja karjumine, info varjamine ja olulise info endale hoidmist, enda sõnade-tegude eitamine, nimedega kutsumine või ebameeldivate inimestega võrdlemine – sa oled täpselt nagu su ema -, valetamine, vaikimine – näiteks küsimustele mitte vastamine või minimaalselt vastamine, mis annab selgelt mõista hoiakust küsija suhtes -, usalduse reetmine, ignoreerimine ja teise vajaduste või tunnete tühistamine – ära mõtle nii, sa pingutad üle,” loetleb Kadri Sakala pikka nimekirja.
Veel üks levinud emotsionaalse vägivalla tunnuseid on teise süüdi tegemine ja ise mitte vastutuse võtmine.
