Kuigi seniste kuumissioonide käigus kogutud andmed viitavad, et Kuu pooluste lähedal leidub veejääd, võib olla selle koguhulk arvatust märksa väiksem, nendivad selle arengulugu modelleerinud teadlased, vahendab Novaator.err.ee.
Suur osa Kuu kraatritest on piisavalt sügavad ja järskude seintega, et nende põhja ei jõua päikesevalgus terve aasta jooksul mitte kordagi. Püsivalt alla -163 °C kraadi jääv temperatuur pidurdab muu hulgas ka veejää sublimeerumist. Nõnda on pidanud planeediteadlased neid suurepäraseks kohaks, kuhu võiks koguneda kaaslasel moodustuv või sinna juba varem sattunud vesi.
Riiklikud kosmoseagentuurid on lootnud kasutada Kuul leiduvat vett raketikütuse allikana kaugemateks kosmoselendudeks ja kuubaasides elama hakkavate astronautide argivajaduste rahuldamiseks. Hiljuti ilmunud USA teadlaste analüüs viitab aga, et kuigi kraatrite vanus võib ulatuda nelja miljardi aastani, on olnud nende põhi päikese eest varjatud kõige rohkem 3,4 miljardit aastat. Keskmiselt on taolised pelgupaigad aga veelgi nooremad – ligikaudu 2,2 miljardi aasta vanused.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
