Ava külgmenüü

Kurb statistika: surnud metsa saladused

"Kes vähegi ringi sõitnud, see on kohanud veidrat müstilist nähtust Eesti metsades. Kalgilt kumavad tuled paistmas läbi ööpimeduses puutüvede. Hommikul samast kohast mööda sõites ja õlgu väristades nägemust unenäoks tõlgendades tabab liiklejat tõehetk. Mets on kadunud. Kas on uhhuulood vastupidiselt igasugusele ratsionaalsele meelele tõesti tõeks saanud ja UFOd on viinud Eesti au ja uhkuse - metsa? Ei. Maha jäänud laiad ja kohati meetrised vett täis rööpad ei jäta kahtlust - siin töötasid masinad. Mis saab surnud metsast peale mahalõikamist? Keskendun siinkohal mitte kasvavate puukeste imelisele võimele toota kristallide selgest mõjust müstilisemalt arvutatud juurdekasvu, vaid surnud puude viimsele teekonnale", kirjutab meie metsade olukorrast Tuuli Hint.

Võtame alustuseks õrna teema – jäätmed. 1,5% maailma puidujäätmetest tuleb Eestist. Ettevõtted tihtipeale ei teagi, kui palju just neil jäätmeid tekib, arvestust eriti ei peeta. Ühe tihumeetri ™ saematerjali tootmisel tekib 2 puistekuupmeetrit saepuru. Kui toodetakse näiteks 300 000 tm saematerjali aastas, siis tähendab see ühtlasi ka 600 000 m3 saepuru teket. Möödasõitjad saavad nautida puidulõhna, mis meenutab üht kurba sündmust.Surnud metsast viiendikul on õnne saada korralikeks toodeteks. Neli viiendikku köetakse ära madala kasuteguriga elektriks ja soojuseks või kaob muudeks väheväärtuslikeks ja saastavateks otstarveteks.2016.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.