Kui tihti oled sa ärganud keset ööd higisena, kuna muretsed mingi probleemi pärast, millega pead silmitsi seisma kas järgmisel päeval või millalgi kaugemas tulevikus? Kui sageli oled sa mõne toreda tegevuse keskel ühtäkki seisatanud ja hakanud mõtlema probleemile, mis on sind murest haigeks tegemas? Tõenäoliselt on sellised järjepidevad murehood ilmnenud kõigil.
Kui aga mõtleme mõne nädala või kuu möödudes neile hädadele, mille pärast me toona nii mures olime, selgub tihti, et see probleem, mille tõttu me öösiti magada ei saanud või mis muutis meie rõõmu ärevuseks, ei saanudki kunagi teoks või kujutas endast eeldatust palju vähem muret.
Mitte ühtegi probleemi pole lahendatud muretsemise teel. Kui me kasutaksime oma energiat – mida muretsemine muide kõvasti kulutab – rahutuse vaigistamiseks ja konstruktiivsete lahenduste leidmiseks, mitte ei juurdleks mure enda üle, saaksime võitu oma hirmudest ja ärevusest ning muutuksime tervemaks ja rõõmsamaks.
Lihtne on öelda kellelegi, et ta ei muretseks; aga ka päriselt muretsemise lõpetamine on hoopis teine teema. Järgnevalt on kirjeldatud paari võtet, mis võivad sealjuures abiks olla:
Kui sa seisad silmitsi muret tekitava probleemiga, siis ära mõtle sellele lakkamatult. Astu probleemile otsustavalt vastu ja vali kindel tegevusplaan. Enamiku murede põhjuseks ongi otsustusvõimetus. Kui oled mingi otsuse teinud, siis jää sellele kindlaks. Otsus ei pruugi alati olla õige, aga mis tahes positiivne tegevus on tavaliselt parem kui üldse mitte tegutseda. Ära arva, et sa mitte kunagi otsustamisega ei eksi.
Otsusta, kus lõpeb mõtlemine ja kus algab muretsemine. Pea meeles, et muretsemine pole sama, mis mõtlemine. Selgelt mõtlemine on konstruktiivne, aga muretsemine on hävitav.
Kui sul on võimalik kohe midagi ette võtta, et lahendada mõnda tülikat probleemi, siis tee seda. Peaksime astuma iga võimaliku sammu oma probleemist ülesaamiseks, etmuretsemise lõpetada.
Kümme soovitust murede hulga vähendamiseks
Mõistagi pole mitte kellegi elu täiesti muretu. Päevakorda kerkivad tihti tõsised küsimused, mis tekitavad meile peavalu ja muret ning võivad mõnda aega meie elu täielikult valitseda. Liiga paljud inimesed aga muretsevad selliste asjade pärast, mis on sisuliselt tühised, ajutised või isegi olematud. Siin on kümme soovitust, mille abil muretsemine kontrolli all hoida.
1. Tegele oma asjadega
Enamik meie seast loovad endale uusi probleeme seeläbi, et sekkuvad liiga sageli teiste inimeste asjadesse. Teeme seda, sest oleme kuidagi end veennud, et meie moodus on alati parim. Ja need, kes meie mõtlemist ei järgi, on ära teeninud kriitika ning neid tuleb juhtida õiges suunas – meie valitud suunas. Inimesed käituvad niimoodi ego pärast. Nad usuvad, et neil on alati õigus
ja nende ülesanne on suunata ka teisi “õigele rajale”. Kui me tegeleksime oma asjadega ja annaksime teistele nõu vaid siis, kui meilt seda küsitakse, oleks meil muretsemiseks vähem põhjust.
2. Ära pea vimma
On igati normaalne tunda pahameelt inimeste vastu, kes meid solvavad või meile viga teevad. Kui me aga tahame eluga edasi minna, on tähtis, et õpiksime rakendama andestamise ja unustamise kunsti. Elu on liiga lühike selleks, et igasugustele tühiasjadele aega raisata. Unusta, andesta ja sammu aga eluteel edasi.
3. Usu iseendasse
Muretseme tihti, et meid ei tunnustata meie saavutuste pärastpiisavalt; ülemused või kaastöötajad kiidavad meid haruharva või ei tee seda üldse. Peame mõistma, et on palju selliseid inimesi, kes tunnustavad teisi harva ilma mingi iseka tagamõtteta. Nad on kiired meid kritiseerima, aga ei tee meie saavutustest väljagi. Kahjuks paneme liiga suurt rõhku sellele, kuidas suhtume teiste inimeste hoiakusse. Kui me usume kindlalt oma võimetesse ja tugevustesse, siis muretseme vähem ka teiste inimeste suhtumise pärast. aga meie konkurendi äri õitseb. Me kadestame oma naabrit, sest tal on uuem ja kallim auto. Kadedus ei lahenda ühtegi probleemi, aga toob endaga kaasa üksnes muretsemist ja ebakindlust. Peame õppima, kuidas olla rahul olemasolevaga, ning kõvasti töötama oma olukorra parandamise nimel, hoides samal ajal mõtetest eemal teiste vastu kadedust.
5. Ära karda muutusi
Muutused on paratamatud. Ilma muutuseta pole võimalik teha mingeid edusamme. Siiski kardavad liiga paljud inimesed muutusi, sest need viivad mugavustsoonist välja. Kui sulle sunnitakse peale mingi muutus, siis selle asemel, et muretseda selle võimalike negatiivsete mõjude pärast, keskendu pigem sellele, kuidas muutus võib asju parandada. Muutused ei piirdu üksnes sellega, mida teised meile peale sunnivad. Peaksime pidevalt pöörama tähelepanu sellele, kuidas me mingeid asju teeme, ning otsima selleks tõhusamaid mooduseid. Muutuste soovitamisega kaasneb risk. Muutus võib küll osutuda ebaõnnestunuks, aga enesekindlad inimesed õpivad riskidega leppima; nad on piisavalt vastupidavad, et mitte muretseda kohatiste lüüasaamiste pärast, ja lähevad lihtsalt eluga edasi.
6. Õpi paratamatusega leppima
Pärast firmas töötatud 22 aastat ootas Edith pikisilmi juba kaheksa aasta pärast pensionile jäämist. Kui firma andis teada, et lõpetab tegevuse, ei suutnud naine seda uskuda. Kõik tema tehtud plaanid põhinesid turvatundele, mida ta oli oma töölt eeldanud. Edith nuttis end igal õhtul magama. Ta oli alati tundnud uhkust oma majandusliku iseseisvuse üle, aga nüüd pidi ta sõltuma oma lastest. Paari nädalaga oli Edithist saanud endise enesekindla ja lustliku inimese asemel tõeline närvipundar, keda vaevasid migreenid, peavalud ja lakkamatud kõhuhädad. Naise arst taipas, et ravimitest poleks Edith mingit kasu saanud. Ta soovitas naisel mõttes keskenduda oma elus kõigile neile arvukatele kordadele, kui ta oli katsumustega silmitsi seisnud ja neist jagu saanud. Ajapikku leppis Edith paratamatusega ja asus tööle uue töökoha otsinguil, hakates astuma positiivseid samme järgmise uue ja põneva eluetapi suunas. Ta õppis ära kasutama kõiki oma tugevaid külgi ja võttis omaks suhtumise, et saab igast probleemist jagu.
7. Ära hammusta korraga liiga suurt tükki
Sageli on meil kombeks võtta endale rohkem kohustusi, kui tegelikult täita suudame. Me teeme seda tihti oma ego rahuldamiseks. Me tahame teenida teiste imetlust, niisiis võtame ette rohkem ülesandeid, kui meie võimuses on sooritada. Peame tajuma oma piire. Kui meil palutakse ette võtta eriülesanne sellisel ajal, kui oleme niigi tööga koormatud, peaksime pakkumisest viisakalt keelduma.
8. Hoia mõistust tegevuses
Kui meie pea pole hõivatud positiivsete mõtetega, siis täidame selle ise tavaliselt muremõtetega – sageli seoses selliste asjadega, mis on tegelikult tühised või mille juhtumine on isegi ebatõenäoline. Peame hoopis hoidma oma mõtteid tegevuses positiivsete ja väärt küsimuste abil. Murettekitavaid mõtteid aitab tõrjuda innustavate raamatute lugemine, hea muusika kuulamine, mediteerimine, mõnele väärt ühiskondlikule projektile keskendumine, nauditava hobiga tegelemine või lihtsalt omaelu rõõmude ja õnnistuste nautimine.
9. Tee asju kohe
Me kõik peame mis tahes töökohal ja enamiku elu valdkondade puhul tegema asju, mis on meile vastukarva. Meil on kombeks ebameeldivad tegevused edasi lükata ja võtta ette need asjad, mis meile meeldivad. Kui tegeleme esmalt meeldivamatega, peame lõpuks ikkagi silmitsi seisma ka ebameeldivatega. See on ennasthävitav käitumine. Psühholoogilisest küljest võib öelda, et kui teeme meeldivad asju kõigepealt, siis ei suudame neid täielikult nautidagi. Mõtleme nende asjadega tegeledes kogu aeg: “Kui ma selle asjaga ühele poole saan, pean ma ette võtma vastumeelse töö.” Kui aga möödapääsmatud kohustused kõigepealt tehtud saame, võime asuda meeldivate asjade kallale palju suurema õhinaga.
10. Õpi tehtud vigadest
Me kõik teeme vigu. Keegi pole nii täiuslik, et iga ettevõtmine edukalt õnnestub. Nagu eelnevalt sai mainitud, on edu saavutamiseks vajalik võtta riske; ent iga riski lahutamatu osa on ka võimalik läbikukkumine. Riskimine ei tähenda seda, et peaksime hakkama hulljulgeks. Edukad inimesed riskivad iga otsusega. Riskide ohtu ei saa kunagi täielikult kõrvaldada, aga seda saab vähendada hoolika analüüsi ja planeerimisega. Ilma vaeva nägemata ei saavutata midagi. Kui meile saab osaks läbikukkumine, tuleb meil muretsemise ja tusatsemise asemel hoolega uurida ebaõnnestumise põhjust ning võimalusel astuda vajalikke samme olukorra parandamiseks. Teine võimalus on otsida alternatiivset lahendust ning analüüsida probleemi põhjust, et me tulevikus sama viga ei kordaks.
Allikas: Dale Carnegie “Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest”, kirjastus Pilgrim
