Kui kooli alguse parem–vasak konflikti mitte arvestada, on minu elu kulgenud üsna ,,valutult“, kirjutab Maarika Ruuse oma raamatus „Ettevaatust, kui vasak on parem!“. Aeg-ajalt on nimetatud konflikt mind siiski erineval kombel justkui üles äratanud: ole ettevaatlik, sina nii ei toimi!
Olen oma vasakut kiiksu elu jooksul tunnetama ja tundma õppinud, aga siiski üllatan ennast veel praegugi aina uute apsudega.Esimesena meenub olukord, kui olime väravpalli naiskonnaga tollases Leningradis võistlustel. Sõitsin elus esimest korda metrooga. Seal olid sellised toredad läbipääsuväravad, mis lõid plaksuga umbes põlvede kohal kokku.
