Samal ajal kui meie naudime kauneid merevaateid ja sooja ujumisvett, seisab maailm silmitsi maailmamere ökosüsteemi hävimisega, vahendab Gorilla.ee. Ilmselt oleme kõik kuulnud Vaikse ookeani hiiglaslikust prügisaarest ja plastiktükkide kätte lämbuvatest merikilpkonnadest. Eelmainitu jääb aga keskmisele eestlasele kaugeks – mina ju ei viska oma prügikasti sisu merre, kuidas see plastik sinna siis satub? Ja kas asi üldse on nii hull kui räägitakse?
Mikroplast vees ja toidus
Euroopa kraanivees leidub kohati sama palju mikroplastiühendeid kui nädalaid seisnud pudelivees.
Plastikreostus ei hõlma enda all ainult Vaikset ookeani ja konkreetseid silmale nähtavaid prügisaarteks ristitud plastikogumeid. Probleem on palju laiem ja on hakanud mõjutama igaüht meist isegi siin, väikeses ja pealtnäha looduslähedases Eestis. prügi – näiteks plastikpudelid, kilekotid, jäätisepaberid ja muu sarnase – väiksemateks osadeks lagundanud. Väike prügi on suureks ohuks veeloomadele ja -lindudele, kes pisikesi osakesi oma toiduks peavad ning prügi alla neelavad.
Plastiku teekond maailmamerre
Laias laastus on kaks erinevat võimalust, kuidas plastikprügi veekogudesse sattuda saab: valesti käideldud prahina või läbi igapäevaste hügieeniprotseduuride.
Hiiglaslikud prügimäed ei ole jäätmetega toimetulekuks kuigi hea variant ning plastprügi kergus muudab nende haldamise eriti keeruliseks.
Jõgedesse sattunud pakendid uhutakse vooluga järgmisesse ja järgmisesse veekogusse kuni mereni. Lained, tormid ja hoovused kannavad prügi aga kõikjale – Miks on elurikkus nii tähtis? Ja keda see üldse huvitab?
Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest
Karm! Kas selliselt käituv olend väärib looduse kuninga tiitlit?
Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest
Palmiõlitööstus hävitab paradiisi
