Uni on hea vaimse tervise indikaator, kuna me saame väga konkreetselt mõõta ja hinnata unekvaliteeti. Kui uni läheb paigast ära, siis võib märgata, et paigast lähevad ära ka söömine ja tuju. Selles mõttes on uni esimene asi, millega me võiksime ning saaksime tegeleda, et enda tervist hoida.
„Õhtuti olen nii pinges, et on raske uinuda, kõik päevased tegemised ja tulevikuplaanid keerlevad peas ringiratast. Kuidas uinuda?“ Vastab Anna-Kaisa Oidermaa.
Siin võiks mõelda muretsemise aja tehnika peale. Määran endale muretsemise aja. Märgin igas päevas ära näiteks pool tundi, mil luban endale muretsemist. Näiteks iga päev olen valmis muretsemisega tegelema kell 16.30–17.00 või ehk hoopis hommikuti 7.00–7.30. Igal muul ajal, kui tuleb muremõte pähe, kirjutan selle üles ning lükkan muretsemine edasi selleks ettenähtud ajale. On leitud, et kui seda tehnikat järjepidevalt kasutada, siis see vähendab muretsemisele kulutatud aega päevas ning võimaldab suurema osa päevast tegeleda muu kui muretsemisega. Kui muremõtted tulevad õhtul, saab endale sõbralikult öelda, et mõtlen sellele järgmisel päeval kell 16.30. Lisaks võib korra üles tõusta ning need mõtted enda jaoks kirja panna, et ei tekiks hirmu, et meelest lähevad.
Proovida võib ka viie meele harjutust: 5 Loetlen 5 asja, mida ma näen 4 Loetlen 4 asja, mida ma kuulen 3 Loetlen 3 asja, mida ma puudutan 2 Loetlen 2 asja, mida ma maitsen või nuusutan 1 Üks sügav sisse-välja hingamine. Tunnetan hingamist oma kehas. Võin teadlikult juhtida oma mõtte millelegi muule.
Vahel aitab, kui anda oma ajule mingi ülesanne, see võiks olla mitte liiga raske ega ka mitte liiga kerge. Mõnikord aitab, kui võtad mingisuguse piisavalt suure arvu, näiteks 34 753, ja hakkad sellest järjest lahutama number seitset. Lahutad ja lahutad järjest ja kui mõte läheb jälle selle peale, et mis mul kõik homme või kuu jooksul on vaja teha, siis tood oma mõtte taas selle matemaatikaülesande juurde tagasi. See on üks variantidest, kuidas oma mõtet mujale juhtida. Põhimõte on anda ajule mingisugune ülesanne, mis ei ole murelik, kuid köidab niimoodi, et mõte liiga kergelt uitama ei läheks. Vana hea lammaste lugemine on ka sarnane ülesanne. Kui kujutada ette lambaid, kes muudkui hopsti ja hopsti hüppavad, annab see ajule piisavalt tegevust, aga on samas ka mõnus.
Lõpetuseks veel üks harjutus, mis aitab enne uinumist lõdvestuda. Seda võib teha nii pikali olles kui istudes. Pane silmad kinni ja käed kõhu peale. Märka, kuidas sisse hingates käed tõusevad pisut ja välja hingates langevad. Jälgi, et hingad lõpuni, pikalt ja mõnusalt, nii et hingeõhk jõuab ka kõhuni välja. Proovi hingata natuke sügavamalt kui tavaliselt ning tõmmata rahulikult hinge sisse, nii et kõht oleks nagu pall. Ja siis hinga rahulikult välja. Nüüd siruta käed üle pea ja venita ennast nii pikaks, kui suudad. Hoia korraks seda pinget ja tunneta, kuidas lihased on pinges. Lõdvesta käed ning too tagasi külgedele. Tunneta, kuidas lõdvestununa on teistmoodi tunne kätes. Nüüd tõmba varbad krussi, hästi kõvasti, nii kõvasti, kui saad. Hoia korraks seda pinget ning siis lõdvesta. Korraks tunneta, mis tunne varvastel on. Nüüd proovi jalad üles tõsta niimoodi, et need lähevad natuke pingesse. Hoia, lõdvesta ja lase alla tagasi. Nüüd tõsta käed natuke üles ja suru nii kõvasti rusikasse, kui saad, hästi-hästi kõvasti. Hoia seda pinget, lõdvesta ning lase tagasi maha. Nüüd tõsta õlad nii kõrgele, nagu tahaks kõrvu puudutada, hoia korraks ja lõdvesta. Märka, mis tunne õlgades tekib. Nüüd tõmba korraks nägu krimpsu, nagu oleksid just midagi väga haput söönud. Hoia ja lõdvesta. Vaata sisemise pilguga oma keha läbi ja märka, kus on veel mingi pingetunne. Ja kui kuskil on pinget, siis tõmba see koht pingesse. Hoia natuke ja seejärel lõdvesta. Seejärel hinga rahulikult ja võid väikse mõnusa uinaku teha.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatust „KRIIS – MIS SIIS?!“
