Me kõik otsime armastust, see pole uudis kellegi jaoks. Me kujutame seda ette, soovime ja loodame. Meis elab kujutluspilt – mis oleks siis, kui me ta leiaksime. Me pühendaksime talle kogu aja. Näeksime vaeva ja ehitaksime üles ilusaima armastusloo. Me mõtleme, kuidas hakkaksime hommikuti kallimale tegema võileibu, mille peale paneksime südamekujulise vorsti. Me unistame, kuidas oleks pühapäevad muuta perepäevaks. Olla teineteise embuses vihmastel õhtutel ning naerda arulagedate filmide üle. Kuidas küll kõik oleks…
Armastus on nagu vananemine. Me võime vaid teiste juttude põhjal aimata, milline see tunne on või kuidas see kõik välja näeb. Vahel lausume isegi oma vanaemale, et saame aru, mida ta tunneb. Tegelikkuses pole meil sellest õrna aimugi. Kõik jõuab kohale alles siis, kui armastatu meie südame uksele koputab.
Mida tähendab hoida teise hinge ja südant oma kätel? Hoida seda nii kaua, kuni kätel hakkab kõrvetavalt kuum. Mida tähendab rääkida nii, et keegi tegelikult ka kuulab? Mida tähendab kokkukasvamine? Mida tähendab koos kortsude lugemine teineteise näol ning selle kõrval ikka üksteise armastamine? Milline tunne on jalutades hoida teineteise kätt ka siis, kui on raske liikuda, kuid teise toetus aitab edasi sammuda? Mõista seda, kui koos on oldud nii kaua, et enam ei ole algusaegade kirge, aga alles on seesama austus, armastus ja hoolimine. Mida tähen – dab mööda vaatamine nendest väikestest asjadest, mis tunduvad suured? Mis tähendab lihtsalt ausalt armastada?
Armudes ei tohi liigselt pead kaotada. Tuleb võtta rahulikult ja samas tormiliselt. Kui me armume, siis tahaksime justkui teist inimest tervenisti endale, kohe ja praegu. Me tahaksime temaga rääkida kogu aeg, kuigi me teame, et nii kaob see põletav huvi, mis peab alguses õhus rippuma. Me soovime koos olla, ometigi me teame, et nii kaob vajalik õhk kahe inimese vahelt. Me tahame kõike, aga samas teame, et tark ei torma. Me tahaksime kogeda seda lõõmavat leeki, ehkki teame, et ükski kiirelt kogetud seiklus pole põnev. Loksume joovastava armumise ja reaalsuse vahel.
Üks tõeline armastus sisaldab nii palju erinevaid osasid…
Aktsepteerimine. Teise soovide ja vajadustega arvestamine ning leppimine. See on palju olulisem, kui tunduda võib. Kujuta ette, kuidas toi – mib üks suhe, kui ei suudeta leppida üksteise soovide, vajaduste, tege – miste, huvide või tunnetega? See suhe oleks varem või hiljem hukule määratud. Armastajad sammuvad ühte rada, kuid suutmata aktseptee – rida teineteise vajadusi, jäädakse alati kahele eri rajale liikuma.
Väikestest asjadest mööda vaatamine. Vahel teeme me kõik sääsest elevandi. Sääsk ja elevant on väga erinevas suuruses loomad, seega on väikese ning suure asja vahel samuti väga suur erinevus. Meile võivad tunduda väikesed asjad nii suured, et see võib lõhkuda suhte täielikult. Muidugi ei ole väikestel asjadel võimet kohe suhet lõhkuda. Väikestest asjadest saavad aja jooksul suured asjad ja nii kuhjuvad ka väikeste asjade pärast ärritumised suureks laviiniks. See laviin vajub ühel päeval suhtesse ning halvab kõik. Seega enne, kui ärrituda väikeste asjade peale, on oluline hingata kolm korda sisse ja välja. Teadagi aitab hingamine tuua selguse mõtetesse. Pärast hingamist mõistad, et see oli täiesti tühine asi, mis ei vääri ärritumist.
Suhtlemine. Suhtlemine ja veelkord suhtlemine. Armastus saaks toi – mida ka vaid kehakeele ning silma vaatamise abil. Tundub see reaalne? Mingil määral. Siiski on niivõrd elulisi ja olulisi asju, mida saab vaid suheldes arutada. Paljud paarid teevad vea ning jätavad välja ütlemata oma tegelikud tunded, vajadused ning mõtted. Need kuhjuvad inimese sees, kuni ühel hetkel ta plahvatab, mis on ka loogiline. Kui palju mõt – teid ja tundeid ikka ühe inimese sisse mahub? Seega on suhtlemisel oluline roll. Ükskõik, kui valusaks osutub tõde, on oluline see välja öelda, sest tõde ei jää kunagi saladuseks.
Armastus. Kas suudad oma kaaslast armastada ka siis, kui ta otsustab midagi täiesti jaburat ette võtta? Kas sulle on oluline kaaslase õnn ka siis, kui see ei osutu sinu õnneks? Kas suudad võtta oma kaaslast sellisena nagu ta on – kõigi miinuste ja plussidega. Kas suudad oma kaaslase vabaks lasta, kui see teeb ta õnnelikuks?
Tänapäeva kiires, muutuvas ja keerulises ühiskonnas muutuvad ka suhted. Muutuvad pealiskaudsemaks, hapramaks ning lühemaks. On oluline näha vaeva armastuse ja suhte kestmise nimel. Ükski armastus ei kasva ise, ta vajab väga palju hoolt ning tööd. Armastus ongi töö. Kõige kirglikum ja tänuväärsem töö.
Autor: Tuuli Mäemat
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tuuli Mäemati raamatust „Otsingud“.
