Kuidas hoida aju noorena? Piisavalt puhkust ja vanu mustreid muutvat mõttetööd

Kui inimaju on noor ning veel mittetäielikult arenenud, on selles palju paindlikkust, mis võimaldab lastel märksa kiiremini infot omastada ning erinevaid valdkondi õppida. Üheks näiteks sellest on fenomen, kus lapsed suudavad selgeks õppida võõrkeele vaid multifilme vaadates. Sellise soodsa õppimisvõime taga on n-ö värske aju, millesse ei ole eluaastatega jõudnud tekkida sügavaid ühesuguseid mõttemustreid. Lapse aju suudab luua märkimisväärselt rohkem neuroneid ja nendevahelisi ühendusi, millest suuremat osa suudetakse vaevata meenutada ning rakendada. Vanemaks saades hakkavad ajus kindlad mõttemustrid korduma ning mida rohkem me neid kasutame, seda sügavamatesse ajuosadesse need end kinnistavad. Kuna probleemi lahendamisel otsustab aju kasutada vähem energiat nõudvat tuttavat rada, kui kulutada energiat uute mõtteteede loomisele, hakkab muutuma uute asjade õppimine ja värskete ühenduste loomine üha raskemaks.Keskmiselt 25ndaks eluaastaks on inimajus rohkelt sügavale juurdunud mõtteradu, mistõttu kaotab aju oma plastilisuse. Kuigi täiskasvanud ei suuda enam õppida ja muutuda sama hõlpsasti kui lapsed, on siiski võimalik taastada aju paindlikkust ning muuta isegi lapsepõlvest pärit mõttemustreid.