„Sõltuvusest vabanemine algab arusaamast, et alkohol, narkootikumid ja sõltuvuskäitumine pole tegelikud probleemid,“ ütlevad Chris ja Pax Prentiss. „Alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid, toidu õgimine, hasartmängud jms on pelgalt abivahendid, mida kasutatakse selleks, et toime tulla oma tegelike probleemidega, alates sügavast emotsionaalsest valust, kehvast tervisest või depressioonist kuni kõrge veresuhkru, kilpnäärme alatalitluse või ajulainete mustri tasakaalutuseni. Kui alusprobleemid on avastatud ja lahendatud, kaob ka vajadus ning iha uimastite, alkoholi või sõltuvuskäitumise järele.“
Alkohoolseid jooke tarbides ajame me kõik taga etanooli, sest see aine tekitab meis eufoorilise tunde ning selle tundega alkoholimüüjad kauplevadki. Alkoholitootjad lisavad toodetele erineva väljanägemise saamiseks värvaineid, erineva lõhna jaoks lõhnaaineid, maitse jaoks maitselisandeid, kasutavad atraktiivsuse tõstmiseks erinevaid pakendeid ning teevad erineva kangusega jooke, mis siis vähem või rohkem efektiivselt eufooriat tekitavad.
Tooteid reklaamitakse viisil, mis muudab nende etanoolitoodete joomise imeliseks. Pole vahet, kas nad annavad oma tootele viinamarjasordi järgi peene nime nagu Cabernet Sauvignon või Pinot Noir, või lisavad nad oma etanoolitootele mullid ja nimetavad seda šampanjaks või õlleks – tegelikult müüvad kõik etanooli. Ning just etanooli pärast joote te veini, õlut, viskit, viina, tekiilat või mõnda muud alkohoolset jooki. Kui arvate, et see ei vasta tõele, siis eemaldage pudelist veinist alkohol ning mõelge, kas te maksaksite pudelitäie kääritatud viinamarjajoogi eest kümneid dollareid.
Etanool sõna otseses mõttes põletab ja armistab teie maksa. Maksatsirroos ehk maksa pöördumatu kõvenemine on põhjustatud armkoest, mis maksas etanoolipõletuse tagajärjel tekib. Mayo kliiniku materjalides kirjeldatakse maksatsirroosi järgmiselt: „Tsirroos on seisund, mis põhjustab maksa pöördumatut armistumist. Kuivõrd normaalne kude asendub armkoega ning maksa verevarustus on häiritud, siis on maksal üha keerulisem inimese elu ja tervise jaoks hädavajalikke funktsioone täita. Muude olulisemate ülesannete hulgas neutraliseerib maks kahjulikke aineid, puhastab verd ja toodab elutähtsaid toitaineid.“
Kuivõrd teie maks ei tunne põletusega seotud valu, siis võite end sõna otseses mõttes surnuks juua. See pole just ilus surm, sest toksiinid, mida teie maks ei suuda enam välja filtreerida, mürgitavad teid aegamööda. Kui te tunneksite maksa põletamisest tingitud valu, ei võtaks te enam kunagi teist drinki.
Alkoholisõltuvust iseloomustavad iha alkoholi järele, enesekontrolli kaotamine, tolerantsus, füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus ning võõrutusnähud. Nii nagu uimastitarbimisega võib areneda tolerantsus, nii ka alkoholiga ning see ei tähenda mitte seda, et me ei jää enam purju, vaid meil kulub alkoholitarbimise algusaegadega võrreldes purjujäämiseks rohkem aega.
Üks alkoholi salakavalamaid omadusi seisneb selles, et aeglaselt ja märkamatult õõnestab see meie peatumismehhanisme ehk meie võimet joomist lõpetada. See protsess toimub nii aeglaselt ja märkamatult, et me ei saa arugi, kui peatumismehhanismid on juba purunenud. See tuleb ilmsiks alles siis, kui püüame lõpetada, kuid ei suuda.
On veel palju teisi sõltuvust tekitavaid aineid, mis võivad võõrutusnähtusid põhjustada, kui nende tarbimisest loobuda püüame. Näiteks kofeiin on mõõdukalt sõltuvust tekitav ning kohvi, tee, koolajookide, šokolaadi ning teiste kofeiini sisaldavate toodete tarbimisest loobumine võib tekitada selliseid võõrutusnähtusid nagu peavalu, ärrituvus, väsimus ja depressioon. Paljud inimesed on tegelikult kofeiini sisaldavatest toodetest nagu kohv, tee ja koolajoogid sõltuvuses.
Põhja-Ameerikas möönab 80–90% täiskasvanutest end regulaarselt kofeiini tarbivat. Kofeiin, nagu kõik teised stimulandid, ergutab keha. See on nagu väsinud hobuse peksmine, millel võib olla mitmeid potentsiaalselt ohtlikke kõrvalmõjusid nagu südame rütmihäired, mille puhul süda lööb ebaregulaarselt. Terve keha toodab ka omaenese jõul stabiilset, naturaalset energiavoogu, mis meid kogu päeva varustab. Hommikune kofeiinitarbimine mõjutab meie aju ebaloomulikult stimuleerides, mis küll innustab meid, kuid röövib meilt päeva teises pooles vajaminevat energiat, tekitades vajaduse uue kofeiinidoosi järele. Kohv kurnab ka maksa. Hiina meditsiini praktiseerijad väidavad, et see kahandab meie maksa qi’d (või chi’d), mis tähendab energiat või elujõudu.
Ma mitte ei soovita teil kofeiinist loobuda, vaid see on teile järjekordseks näiteks, millist mõju teatavad ained kehale avaldada võivad. Lisaks füüsilisele sõltuvusele võib meil ka psühholoogiline sõltuvus tekkida. Psüühiline vajadus on vajadus kasutada ebameeldivate tunnetega – nagu meeleheide, südamevalu, ärevus, stress või depressioon – toimetulekuks mingit aseainet. Ajutise kergenduse saamine ebameeldivatest tunnetest on teatut tüüpi preemia, mille saamist nimetatakse negatiivseks sarrustamiseks. See tsükkel muutub hullemaks nii füüsilise kui psühholoogilise ebamugavuse tõttu, mida karskusperioodil tuntakse. Kui me loobume alkoholist või teistest sõltuvusainetest, mida ebameeldivate tunnetega toimetulekuks kasutasime, siis taastuvad nii need ebameeldivad tunded kui ka tugev kihk aseainete juurde naasta, mis meil nende tunnetega toime tulla aitasid. See iseloomustabki psühholoogilist sõltuvust.
Kuidas aru saada, et teil on sõltuvus?
Mõned inimesed arutlevad endamisi, kas neil on sõltuvus või mitte. Seda saab testida järgmiselt: kui te suudate pikemaks ajaks teatud ainete kasutamisest või sõltuvuskäitumisest seda taga igatsemata loobuda, siis te ei ole sõltuvuses. Teil on sõltuvus vaid sel juhul, kui te ei saa loobuda ilma füüsiliste või psühholoogiliste kannatusteta (teil esineb ebameeldivaid psüühilisi või füüsilisi võõrutusnähtusid) või kui te loobute ja teil tekib tagasilangus. Lihtsaim viis kindlaks teha, kas olete sõltuvusse sattunud või mitte, on proovida sõltuvuskäitumisest loobuda. Kui teil on raske ainetest või teatud tüüpi käitumisest hoiduda, siis olete neist sõltuv.
Mõned inimesed on võimelised sõltuvust tekitavatest ainetest loobuma, kuid neil esineb ikkagi sõltlase tunnuseid. Võib-olla olete kuulnud terminit „kuivalt joobes“ (ingl k dry drunk). See tähendab, et inimene enam ei tarvita ega kuritarvita alkoholi, kuid tal esineb endiselt alkohoolikutele iseloomulikke jooni nagu viha, depressioon, unetus, ärrituvus, valetamine, emotsionaalne eemalolek ja kättesaamatus, madal enesehinnang. Inimene eitab oma olukorda ning tema käitumises esineb ebaküpsust, ebakindlust, ärevust ja muud liiki normi piire ületavat emotsionaalset käitumist. Sama võib juhtuda teiste sõltlastega – nad ei pruugi enam sõltuvusaineid kuritarvitada, kuid neil esineb ikkagi sõltlase tunnuseid, millest enamik on samad nagu alkohoolikul. Selliseid sümptomeid me näeme oma klientide puhul siis, kui nad on küll uimastite või alkoholi tarvitamise lõpetanud, kuid pole veel oma sõltuvuse põhjuseni jõudnud.
Kui sõltuvuse taga peituvate tegelike probleemidega ei tegeleta, siis võib avalduda teine iseloomulik reaktsioon – see võib lõppeda sellega, et üks sõltuvus asendatakse teisega. Me oleme märganud, et kui inimesed end tahtejõu abil sõltuvusainetest ja alkoholist loobuma sunnivad, uurimata aluspõhjuseid ja oma probleeme, mille tõttu neil sõltuvus tekkis, siis suure tõenäosusega need algsed probleemid – ja nendega seotud seisundid – süvenevad ning avalduvad mõnel muul moel. Võimalik, et inimesest saab töönarkomaan või tekivad tal tõmblused, sügelus või söömishäire või siis saab temast kohvi-, kommi-, seksi- või hasartmängusõltlane või tekib tal mõni muu soovimatu kalduvus. Inimene võib ka haigeks jääda. Põhjus on selles, et keha soovib meile ühel või teisel moel tunnete või käitumisharjumuste kaudu teada anda, et midagi on valesti ning ta vajab ravi.
