Filmide tegemisel on tavaline aps, kus veeklaas on pooltühi ja sekundi pärast ääreni täis. Suur osa vaatajaid ei pane seda tähele, sest aju liidab lühikese aja jooksul nähtud sarnased esemed kokku. See töötab omamoodi mürafiltrina ja lubab meil võimalikult hästi näha.
Ümbritsev maailm on enamasti väga stabiilne. Esemete kuju ei muutu ning ka inimeste välimus jääb lühikese aja jooksul alati samaks. Nägemismeel suudab pildi kokku panna, sest meie ajus töötab omalaadne mürafilter, näitas USA Berkeley California ülikooli uurimus.
