Kui oled elus 30 aasta pärast, siis oled tõenäoliselt elus ka tuhande aasta pärast

Asja iva on selles, et me ei pea kolmekümne aastaga seda ideaalset tehnoloogiat täielikult valmis saama. Peame vaid välja arendama tehnoloogia, mis suudaks muuta vanad inimesed bioloogilises mõttes 10, 20 või 30 aastat nooremaks, nii et näiteks 80-aastane inimene võiks endale saada 60-aastase inimese keha. Sel juhul on ta võitnud juurde 20 eluaastat ning nende 20 aastaga on tehnoloogia arenenud veelgi kaugemale, nii et kui ta saab 100 aastat vanaks ja tema keha on endiselt 80-aastase inimese oma, võib ta end noorendada enam kui 20 aasta võrra. Suure tõenäosusega tuleks meil seda noorendusravi teha sagedamini kui vaid kord iga 20 aasta tagant ning sellisel juhul võib järelejäänud eluiga prognoosida järgnevalt:Tõsi küll, see graafik pole päris täpne, osaliselt seetõttu, et inimestel vahemikus 0 ja 100 eluaastat pole ilmselgelt samasugust eeldatavat eluiga ning graafiku kõverjooned peaksid olema sakilisemad (sest iga ravikorra vahele jääks teatud hulk aega), aga see iseloomustab asja tuuma siiski hästi: graafikul kujutatud arvud näitavad seda, kui vana on inimene praegu (tänapäev on ajaliselt graafiku kõige vasakpoolsemas servas), ning kui kõver puudutab horisontaaltelge graafiku alumises osas (ajatelge), siis inimene sureb. Graafiku kohaselt oleks praegu 80-aastasel inimesel üpris raske igavesti elada, samas kui keskmisel 50-aastasel inimesel võiks see täiesti õnnestuda.Aja möödudes ja inimese vananedes oodatav eluiga tavaliselt väheneb. Kui inimene saab näiteks 50-aastaseks, võib eeldada, et tal on väiksem järelejäänud eluiga võrreldes ajaga, kui see inimene oli 30-aastane. Graafikul kujutatuna tähendab see, et kõver liigub aja möödudes alati allapoole – nulli ehk horisontaaltelje suunas.