Kristjan Port: Vastuseid teab vaid selgeltnägija?

Taskutesse mahtuvate superarvutite, aatomi lõhkumise, bio- ja nanotehnoloogia võidukäigu ehk lühidalt inimkonna nutikuse ajastu paradoksiks või järsku kardetava hiiliva vaimuhaiguse sümptomiks on selgeltnägijate uputus. Paradoks on selles, et omame rekordilisel määral maailma kirjeldavat infot, meid on rohkem ja me muudame maailma hullemini kui eales inimkonna ajaloos, mistõttu on maailm keerulisem ja ennustamatum kui kunagi varem.Ometi leidub selles olukorras hämmastavalt palju keskaegse tüssamise harrastajaid, mõttelaiskust külvavate illusioonide müüjad, kelle ohtlikest ja süüdimatutest kelmustest oleme püüdnud tarkust kogudes eemale joosta.

Aga võib olla on kõik täiesti normaalne. Pragmaatiliselt äraseletatav mõttes mille esindajaks võime võtta Nicholas Carri kes küsis 2008. aastal inimkonna enamuse positiivse interneti-hoiaku kiuste, et egas Google meid järsku rumalamaks muuda?Info odavus ei treeni enam selle otsimiseks vajalikke lihaseid, tänu millele kärbub kriitiline mõtlemine ja kultuurinormiks on kujunemas pidev valveolek tasuta ajju voolava ja seal ürgseid rahulolu nuppe kruttiva info tarbimiseks. Pähe jõuavad valmisvastused, mida ei pea suur enamus meist juba ammu enam ise valmis mõtlema. Tahaks ka lõdvaks lasta ja lihtsalt uskuda.Seetõttu vaid tõstatakski järgnevalt alanud aastal vastust ootavaid küsimusi ilma püüdlusetagi vastamisega endale ja teistele tüli teha.