Kui seni on võimsad tehisintellektid ja nutikate masinate poolt üle võetud maailm olnud pigem ulmekirjanike pärusmaa, siis nüüd on tunnustatud teadlased teinud avalduse, mille üle võiksime kõik tõsiselt järele mõelda.
Üks asi on ulmekirjaniku fantaasia või visioon meile seni võõra tehnoloogia poolest rikkast ja meile seni võõrastest probleemidest küllastatud tulevikust. Kirjandus on mäng tunnete ja kujutlusvõimega. Kirjanikud saavad seda tüüpi hea töö eest palka. Palka saavad ka teadlased, aga nende tööks on rääkida tõde. Või vähemalt püüda see välja selgitada. Seetõttu võiks teadlaste tulevikuline visioon mõjuda meile teisiti kui kirjaniku oma.
Loomulikult ei pea teadlastel õigus olema. Ajalugu tunnistab, et teadus on valdkond, milles eksitakse järjekindlalt ning küllaltki põhjalikult. Samas on teaduse võlu tehtud vigade otsimises ning nende äraklaarimises. Ja ilmselt siis ka uute sünnitamises.
Vähemalt oleme kogu esoteerika paljususe keskel eelistanud tõsistes asjades toetuda teadusele. Isegi anunud, et see tuleks hädas appi.
Nüüd pakuvad mõned teadlased abi ajal ja vormis, mida paljud ei tahaks kuulda. Oleme olnud loomariigi toitumisahela tipus piisavalt kaua, harjumaks õnnestuja ja valitseja hoiakuga. Seetõttu on raske alla neelata hoiatusi ise endale halva tegemise kohta.
Lootkem siis, et teadlased eksivad, isegi kui üks neist, Frank Wilczek, on pärjatud Nobeli füüsikapreemiaga. Tema kolleeg maailma tehnoloogiaalase teadustöö tippu kuuluvast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist MIT-st, Max Tegmark, on tunnustatud teoreetilise füüsika professor. Stuart Russell on California Ülikooli Berkeleys arvutiteaduste professor ja tehisintellekti ekspert. Inimkonna nõustajate lühikese nimekirja lõpust leiab veel Cambridge’i Ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonnast pärit Stephen Hawkingu.
“Ahjaa, Stephen Hawking!” võib keegi ühmata, meenutades musta augu kihlveo kaotanud ratastoolivangis füüsiku soovitusi, et inimkond võiks otsida elamiseks mõne uue planeedi. Vahest pole vana enam teravaim pliiats ja otsib tähelepanu lärmakate hoiatustega? Jäägu selles kahtlemine igaühe enda klaarida, sest küsimus pole ju selles, kas sõnumitooja peaks maha laskma. Probleem on sõnumis endas. Maailma tippu kuuluvate teadlaste sõnumis, mis avaldati nädalavahetusel briti ajalehes The Guardian.
Artikkel algab osutusega kinodes praegu näidatavale ulmefilmile “Piire ületades”, milles põrkuvad inimesest võimsama tehisintellekti loomist puudutavad arusaamad. Artiklile alla kirjutanud teadlased osutavad, et filmivaatajale ning kodanikele laiemalt võib jääda mulje tehisintellekti küsimusest kui pelgast fantaseeringust. Ja see võib olla viga. Võimalik, et suurim viga, mille inimkond on eales teinud.
Avatud liikluses manööverdavad isesõitvad autod, mälu- ja malemängu võitvad arvutid ning telefonis inimesega suhtlev virtuaalne abiline räägivad kiirest arengust ja massiivsetest investeeringutest nutika masina loomise võidujooksus. Päris kindlasti kahvatuvad tänased näited lähima aastakümne jooksul loodava kõrval. Tehisintellektis nähakse suurt kasu nii teenuste loojatele kui ka nende tarbijatele – kuni vaesuse, haiguste ja sõja ärahoidmiseni välja. Tehisintellekti loomine oleks inimajaloo suurim saavutus.
Artiklis põimitakse meie võimalik suurim viga ja teisalt suurim saavutus paratamatuse niidiga kokku, ütlemata midagi halba. Aga seda ei pea vist ütlema, sest iga eduka sammu “tsiviliseerituse” poole oleme rakendanud võimu ja kasumi teenistusse. Me muudame tehisintellekti relvaks ja vahendiks, millega suurendada üksikute kontrolli paljude üle.
Ehk õnnestub meil valida, kellele usaldada kontroll tehisintellekti üle. Kardetavalt sõltub pikemas ajahorisondis kõik sellest, kas suudame seda enam üldse kontrollida. Kuna täna pole veel midagi hullu juhtunud, tundub et aega veel on.
Selle mõtte peale toovad teadlased näite tulnukatest. Oletame, et inimesest kõrgema tsivilisatsiooni esindajad saadavad meile sõnumi plaanist tulla paarikümne aasta pärast meile külla. Kas saadame vastu teate, et heakene küll, aega veel on ja kui kohale jõuate, andke siis teada? Aga järsku kaotame une ja hakkame tegutsema?! Ja mõtlema! Väga palju mõtlema ja vaidlema, sest me ei tea, kas külaliste saabudes me alles jääme või mitte.
Teadlased Hawking, Russell, Tegmark ja Wilczek edastasid meile äsja teate tulnukate saabumisest.
Autor: Kristjan Port
Allikas: Raadio2 tehnoloogiakommentaar “Portaal”
