R2 tehnoloogiakommentaari Portaal autor: “Kas suudate ette kujutada, et järgmised kümme sajandit kasutame endiselt mobiiltelefone ja sõidame ringi autodega? Ilmselt mitte!”
Kes teab milline on ideaalne tarkvara? Ükskõik milline poleks kellegi hoiak Microsofti tarkvara suhtes, leiab maailmast rohkem neid kes nõustuvad, et aastatega on ettevõtte toodang muutunud paremaks. Kes jäi hambaid kiristama, olgu lisatud, et sama on põhimõtteliselt juhtunud kõikide teiste pikema ajalooga tarkvaravalmistajate toodanguga ning ühe firma äramärkimine teenis vaid tähelepanu haarava provokatsiooni eesmärki. Tarkvara paranemise põhjus on lihtne – aja jooksul on parandatud vigu ja on vastu tuldud klientide ning teiste huvipoolte nõudmistele.
Pannes pähe bioloogi prillid võib öelda, et tarkvara on allunud valiku survele. Võiks isegi öelda, et loodusliku ja sotsiaalse valiku survele. Majandustormis tegutsevate tarbijate pidevas vintsutustes on edukam tarkvara paljunenud rohkemate lõppkasutajate arvutitesse. Vajadusel on paljunemise edendamiseks kasutatud ka vägivalda, nagu näiteks kunagine Maroko imperaator Moulay Ismail Ibn Sharif ( 1634-1727), kelle haarem sünnitas papale 1042 last.
Nii nagu Microsofti aastatetaguses monopolismi süüdistusega kohtuloos ei lasknud ka Moulay Ismail teisi mehi geene paljundama, mistõttu on tänases elukorralduses süüdi peamiselt naised. See tähendab, et oma geene on saanud edastada umbes 80% naistest kuid ainult 40% meestest. Ilmselt just viimaste tõttu leidubki inimestes nii vähe head. Ning seegi hea hakkab vist kahanema kui uskuda geneetikuid, kes väidavad, et erinevalt arvutite sees oleva tarkvara olukorrale on inimese sees oleva tarkvara jaoks valikusurve hakanud nõrgenema.
Põhjuseks peetakse leiutamise tulemusel rahutuks muutnud elukeskkonda. Teiste sõnadega öeldes, kui käsitleda elutalitlusi ja sealhulgas käitumist juhtivaid geene tarkvarana, mille hääde omaduste sattumist pärilikku kokteili ehk järglastesse peaks pidevalt selekteerima ning vajadusel välja praakima, vajab see protsess samade tingimuste püsivust vähemalt mõnda aega. Ehk umbes neljakümne põlvkonna jagu stabiilset elu. Nelikümmend põlvkonda on umbes 1000 aastat. Kas suudate ette kujutada, et järgmised kümme sajandit kasutame endiselt mobiiltelefone ja sõidame ringi autodega? Ilmselt mitte!
Nii see moodsa elukorralduse tunnuseks olev kasvav ebastabiilsus nõrgestabki inimesele tänaseni edu taganud geenide jaoks vajalikku valikusurvet, mistõttu osa ebastabiilsemaid, kergemini muteeruvate geenidega toetatud võimeid hakkavad Stanfordi Ülikooli geneetiku Dr. Gerald Crabtree arvutuste kohaselt vaikselt hajuma. Millised siis?
Tuleb välja, et esmajärjekorras need mis on andnud meie vaimule tänase võimekuse, sest just neid võimeid toetavaid 2000 kuni 5000 geeni räsivad mutatsioonid keskmisest sagedamini. Tänased inimesed võivadki nutuse meeleolu keskelt uhkustada liigi arenguloos kõrgeima intellektuaalse ja emotsionaalse võimekuse üle, sest edaspidi hakkab asi käest libisema. Dr Grabtree on siiski optimistlik ja loodab äsjasega kurjaks värvitud innovatsioonile, et õpime ise ennast paremini tundma ja suudame tekkivad mutatsioonid saabuvas tulevikus täna veel maagiliste tehnikatega ära parandada.
Siia kõrvale sobib Arnab Bose mõte tehnoloogia ülikiirest arengust. Ülikiire võrrelduna inimese arenguga. Seetõttu on inimesel uusi olukordi üha raskem hallata. Aga tal on alles üks seni kasulikuks osutunud võime – impulsiivne agressiivsus. Arnabi arvates muutub maailma ülest kontrolli kaotav, keerulisi masinaid ehitav ja impulsiivselt agressiivne inimene peamiseks jätkusuutlikkuse riskiteguriks. Mistõttu oleks kiiremas korras vaja muuta tema agressiivsus suureks empaatiavõimeks. Ka tema loodab geenide maagilisele muutmisele. Nii jõuamegi tarkvara arengu juurde tagasi. Kui vaid teaks milline oleks ideaalne inimene?
Kristjan Port on Raadio 2 tehnoloogiakommentaari Portaal autor. Kuula SIIT
