Kristel Vilbaste: Linda pisarate kaitseks ehk mis toimub meie allikates?

Novembri alguses tabas Brasiiliat üks aegade suurim keskkonnakatastroof, 5. novembril purunes Minas Geraisi osariigis rauamaagi kaevanduse jäätmehoidla tamm ja 60 miljonit liitrit mürgist jääkmuda, mis sisaldas arseeni, pliid, kroomi ja muid mürgiseid raskemetalle, paiskus Doce jõge mööda Atlandi ookeanisse, saastades sama ajal kolme miljoni inimese tavapärase joogivee.Võibolla on andestatav, et see õnnetus meie ajakirjanduses äreval ajal tähelepanuta ja toekäeta Brasiiliale jäi. Küll peaksime vaagima, mida meie riigil sellest õppida on? Esialgsel pilgul võib tunduda, et Eestis ei saa mitte kunagi midagi sellist juhtuda. Ja küllap paljud ei teagi, et ka meil selline hiigelsuur viitsütikuga pomm Eestimaa kirdenurgas tiksumas on. See on Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla, mille nõukogude mäetööstuselt pärandiks saime. Muidugi, see on praegu kaetud 13-meetrise kattega ja teoreetiliselt ei saa see Soome lahe kaldaserval seisev hiigelsuur radioaktiivne jäätmemass mitte kunagi pahinal Läänemere voogudesse voolata.